Jahimehed nõuavad õigust hunte lasta (video!) (42)

Jahimehed nõuavad õigust hunte lasta (video!)

HUNTIDE TÖÖ!: Tagaplaanil seisavad jahimees Kaljo Lihulinn ja loomaarst Toivo Lõhmus on veendunud, et sellist murdmist koerad toime ei pane. Tiina Vester ütleb lamba kõrvas oleva numbri ekspertiisiakti koostavale Roland Rüütlile. Foto: Egon Ligi

Täna hommikul kogunevad keskkonnaametis jahiseltside esindajad, et arutada, kuidas vähendada huntide kahjutööd maakonnas. Viimase tõuke selleks andsid kuus lammast, kes eile Sauveres maha murti.

“Kogunevad kahjustatud alade jahipiirkondade jahiseltside esindajad ja ilmselt antakse välja erakorraline hundilaskmisluba,” kinnitas Saarte Häälele keskkonnaameti metsanduse juhtivspetsialist Roland Rüütli, selgitades, et suure tõenäosusega olid just hundid need, kes eile Sauvere külas kuus lammast murdsid. “Ja mitte üks hunt, vaid rohkem,” arvas Rüütli, kes koostas eile selle kohta ka ekspertiisiakti.
Eile hommikul avastasid Kärla valla Sauvere küla Roosi talu elanikud oma karjamaadelt kuus murtud lammast ja veel kuus looma, kelle vigastused olid üsna rasked.

Murdmine on profitöö

“Lihtsalt koera või krantsi jaoks on töö liiga professionaalne,” ütles Kärla jahisektsiooni juht Kaljo Lihulinn, selgitades, et loomal oli haaratud kindla koha pealt kõrist ja lammas oli kiiresti lämmatatud. Lihulinna sõnul on tähelepanuväärne ka söömine, see on tema sõnul professionaalne ja peen, nagu hundid söövad. “Koerad oleksid lamba rohkem ära lammutanud, kuid võetud on pehmet liha ja ikka rahulikult ja mõnuga,” märkis Lihulinn.
Kaljo Lihulinna sõnul ei ole ta samas kandis jahil käies siiski hunte kohanud.

“Paistab, et nad on oma territooriumi alles siiapoole laiendanud,” arvas Lihulinn, kelle sõnul ei ole ühelgi jahimehel ka talvel õnnestunud sealkandis hundijälgi näha. Aga mujal on jälgi tema sõnul nähtud.
“Kuus looma on surnud, kuus kindlalt vigastatud,” loetles Roosi talu farmijuht Tiina Vester kadusid, lisades, et vigastatud loomi tuleb kindlasti veel juurde. Sest need, kellel on kõri vigastatud, sorteeritakse veel välja.

Enne ei ole Roosi talu lambaid rünnatud

Tiina sõnul on selline juhus nende karjas esmakordne. Neil on umbes 800 põhikarja utte ja talled ning varem ei ole ühtegi looma rünnatud.
“Kindlasti ei ole see hulkuva koera töö,” on Tiina Vester täiesti kindel, lisades, et tal on põlved hommikust saati värisenud, sest vaatepilt ehmatas. Farmijuhi sõnul ei julge ta mõeldagi, mis järgmistel öödel juhtuda võib.

“Eile hommikul, kui farmijuhid ja töölised lauda juurde läksid, avastasid nad kabuhirmus lambakarja, loomad hoidsid kõik hästi kokku. Kuna karjamaa, kus nad olema pidid, oli kaugel, siis tekitaski see esialgu hämmeldust, et mis nad sinna ajas. Siis avastasime, et mõned loomad on vigastatud.” Teel karjamaale leiti viis surnud lammast ja üks vaevu hingitsev loom, kellele tehti hädatapmine. Kari oli tulnud läbi elektrikarjuse, murdnud postid ja ajanud ümber söödaküna. Sellist asja ei ole pererahva sõnul kunagi varem olnud.

Kõik on tapetud ühtemoodi

Spetsialistide hinnangul on kõik loomad tapetud ühtemoodi – haaratud kõrist ja esijala tagant. Kaks lammast oli ka pooleldi söödud. Jääb mulje, nagu õpetaksid vanad hundid noori välja.
Keskkonnaameti spetsialist pani kõikide loomade vigastused kirja ning palus loomaarstil ära mõõta ka hambajälgede vahe, milleks oli viis sentimeetrit.

Ka loomaarst ja jahimees Toivo Lõhmus on kindel, et murdmise panid toime hundid, kuigi karjamaal ei ole ju võimalik käpajälgi näha. Lõhmus lisas, et ka Paatsa külas on juba mitu lammast maha murtud ning on vaid aja küsimus, millal huntide murdmispiirkond laieneb.
Roosi talu pererahvas on väga mures, kuna see ei ole neil sugugi ainus kari, vaid talumaadel on kokku 1500 lammast.


Olukorda “hundid söönud ja lambad terved” ei tule

Hunt võib jahimehele kus tahes ka juhuslikult vastu tulla. Kui luba on olemas, võib hundi kohe maha kõmmutada. Aga ma arvan, et varsti leiavad hundid üles need maad ja metsad, kus omanikud on jahipidamise ära keelanud. Neis kohtades hakkavad nad segamatult pesitsema ja sealt nad ka oma öiseid murdmisretki tegema hakkavad. Loomakasvatajad peavad hakkama üsna varsti “tänama” neid metsaomanikke, kes on jahipidamise oma maadel ära keelanud. Siin ei saa tekkida olukorda, et hundid söönud ja lambad terved. Vaid metsad on terved, sest hunt noori puid ei kahjusta…

Aga rohusööjad (kitsed, hirved, põdrad) ja metssead lasevad neist paigust kähku jalga, neile hundiga kooselu ei istu mitte kuidagi. Nii et on, mille üle mõelda, enne kui igasugu jahipidamise vastaseid kampaaniaid korraldada.

Kärla jahimees Toivo Vaik

Print Friendly, PDF & Email