Suurem osa Eesti mesindusest on põrandaalune (12)

Suurem osa Eesti mesindusest on põrandaalune

MESINDUSJUHT: Saaremaa meetootjate ühingu juhi Aimar Lauge hinnangul on meetootmine jäänud suuresti põrandaaluseks tootmisharuks. Foto: Egon Ligi

Suurem osa Eesti mesinikest on jätnud täitmata nõude, mis kohustab mesilasperesid loomade registrisse kandma.

“Eestis on mesinike seadusekuulekus pehmelt öeldes leige,” ütles Saarte Häälele Eesti mesinike liidu juhatuse liige, Harjumaa veterinaariakeskuse juhataja asetäitja Arvi Raie.
Kui osa mesinikke täidab nõudeid väga täpselt, siis teine osa püüab kas või kiuste vedada vägikaigast, et mitte oma mesilasperedest teavitada, lisas ta.
Seaduse kohaselt peavad mesinikud teatama iga aasta 15. maiks PRIA loomade registrisse oma mesilasperede arvu 1. mai seisuga, kuid suurem osa seda teinud ei ole.

Eesti mesinike liidu hinnangul on Eestis umbes 40 000 mesilasperet, kellest registrisse jõudis 15. maiks vaid 6654. Arvestades, et mullu registreeriti tähtajaliselt 6943 mesilasperet ning hilinenult esitatud andmetega registreeriti talveks kokku umbes 13 000 peret, on ärakukkumine päris suur.
“Eestis kaob mesindus põranda alla,” tõdes Saaremaa meetootjate ühingu juht Aimar Lauge. Tema sõnul hoiavad mesinikud registrist eemale põhjusel, et pärast mesilasperede registreerimist peab mesinik hakkama statistikaametile andmeid esitama, sealt edasi aga kardetakse sattumist maksuameti ja veterinaarkontrolli vaatevälja. Reeglina pole mesinikel nõuetele vastavaid mesindusruume ja nende väljaehitamiseks pole ette nähtud ka toetust. Nõuete täitmine on kulukas ning Aimar Lauge hinnangul on nõuetega ilmselgelt ka üle pingutatud.

“Murelikuks teeb see, et riik on teinud seaduse, kuid selle täitmist ei suuda ta kontrollida,” lausus Aimar Lauge. Moonutatud statistika tõttu saab Eesti Euroopa Liidust mesinduse tarbeks ka oluliselt vähem raha, sest toetust makstakse vastavalt mesilasperede arvule.
Lauge kinnitas, et Saaremaa mesinikud on üldjoones üsna seadusekuulekad ning möödunud aastal oligi registreeritud mesilasperesid kõige rohkem Saaremaal.

Arvi Raie sõnul ei õnnestu absoluutselt kõiki mesilasperesid registrisse saada mitte kunagi, kuid suurem osa ja suuremad mesinikud peaksid ikkagi registris olemas. Registreerimine pole välja mõeldud kellegi ahistamiseks, vaid on vajalik ennekõike selleks, et ära hoida haiguste ja mesilastaudide levikut. Register võimaldab tuvastada mesilasperede asukoha ja vajadusel rakendada mesilaste haiguste tõrjet ja seiret, rääkis Arvi Raie. Register aitab ka põllumeestel tuvastada väikeste mesilaste asukohad ning ära hoida mesilaste mürgitamise taimekaitsevahenditega.

Print Friendly, PDF & Email