Merepäevade antiigilaadal leidus merelist vanavara

Merepäevade antiigilaadal leidus merelist vanavara

SALADUSED KOLME LUKU TAGA: Parima aakriku omanikuks osutus lätlane Ervin Frèlihs, kes oli Valmierast kohale sõitnud 16. sajandist pärineva barokse kolme luku ja tabaga varustatud metallkirstuga. Foto: Egon Ligi

Merepäevade antiigilaadal müüdava kraami hulgast on alati püütud välja sõeluda huvitavamad merelised eksponaadid, tinglikult nimetatud aakrikud.

Seekordse parima aakriku omanikuks osutus lätlane Ervin Frèlihs, kes oli kohale sõitnud Valmierast, kaasas tõeliselt kaalukas 16. sajandist pärinev barokne kolme luku ja tabaga varustatud metallkirst. Tegemist oli omamoodi seifiga, milliseid kasutati ilmselt ka rootsiaegsetel laevadel palgaraha ja muu väärtusliku kraami hoidmiseks. Kirstu avamiseks on vaja kolme võtit. Ja et sellel kirstul oli puudu just selle kolmanda, eriti keeruka konstruktsiooniga pealuku võti, siis ei teadnud omanik isegi, milliseid saladusi-üllatusi kirst endas veel peita võib. Kirst pärineb ühest likvideeritud eramuuseumist ja sarnaseid kirste pidavat Lätimaal veel kaks olema – üks Cesises ja teine Liepajas.

Parima aakriku nominentide hulka jõudis ka Tallinnas tegutseva, kuid Saaremaal Laimjala kandis suvekodu omava antiigikaupmehe Toivo Oja kollektsiooni kuuluv, omaniku enda sõnul Saaremaa suurima hülge nahk. Ja suur oli see nahk tõesti – oma paari meetri pikkune, pargitud koos loibade ja küünistega selliselt, et seda on säilitatud tõelise trofeena. Hüljes ise elanud Saaremaa lääneranniku vetes Vilsandi lähistel 1930. aastail. Koos nahaga oli eksponeeritud ka tõeline hülgepüss.

Kolmanda parima aakriku omanik oli teine pealinna mees Raivo Peekmann, kes oli väljas ilmselt laada väikseima merelise eksponaadiga. Selleks osutus ca 2 cm pikkune elevandiluust amulett-kiiker. Kui sellest läbi vaadata, oli seal täiesti loetavas kirjas ingliskeelne meieisapalve. Tormisel merel oli see kaelas rippudes alati ihu ligi ja ka tõelises ohus jõudis ehk kiire pilgu kiikrisse heita.

Huvitav laadaleid oli kindlasti ka tuntud muhulase Vassili Randmetsa meremehepass. Žürii kohale saabumise ajaks oli see haruldus endale leidnud juba uue omaniku, kes oma väärt ostu žüriile aga lahkelt vaadata andis.

Külli Rikas

Print Friendly, PDF & Email