Nasva sild ei pruugi õigeks ajaks valmis saada (19)

Nasva sild ei pruugi õigeks ajaks valmis saada

SILD OOTAB TALASID: Nasva uus sild hakkab uut väljanägemist saama, kuid detailide hilinemise tõttu ei pruugi ta õigeks ajaks valmis saada.
Peeter Kukk

Nasva teetööd kulgevad vaevaliselt ja ehitusmaterjalide kohalesaabumise hilinemise tõttu ei pruugi sild õigeks ajaks valmis saada. Tööde tähtaja kõrval tekitab elanikes küsimusi kohalike soovidega arvestamine, ent üldiselt ollakse ehituse suhtes optimistlikult häälestatud.

Nasval terve suve kestnud teetööd on peavalu põhjustanud nii suvitajatele kui ka kohalikele. Algsete plaanide kohaselt peaks uus sild sõitjate päralt olema juba 15. septembrist, ent sillatalade kohalesaabumise hilinemise tõttu on tööd viibinud ja vaatamata ehitajate lubadustele ei usu ehituse järelevalveinsener Aleksander Kollo, et sügiseks kõik tehtud saab. “Nad ise küll loodavad, aga kui tööjõudu just juurde ei tule, oleme minu hinnangul küll ajast maas,” sõnas ta.

Ka külaelanikud ootavad tööde peatset lõppemist ja on uue tee üle õnnelikud, ent siiski panevad nad ehitajatele ja projektijuhtidele südamele, et kohalikega rohkem arvestataks. Tee läheduses elav Pille Õunapuu meenutas juhtumit, mil ehitajad jätsid tema hoovi sissesõidutee õhtuks liiva alla ning nii kohalesõitnud puukoorem kui ka naise oma auto jäid liiva sisse kinni.
“Küsimus ei olegi niivõrd puudes, kui selles, et elanikel peaks ikka olema võimalik hommikul ja õhtul kodust välja ja koju sisse saada,” leidis Õunapuu. “See on tõepoolest ehitajate lohakus,” taunis juhtunut ka Kollo. “Kojusaamise võimalus peab inimestel olema.”

Pisut meelehärmi põhjustab tee-ehitus ka kohalikule kalurile Hillar Lipule, kes väitis, et tee ehitamisel ollakse projektis liialt kinni ega pöörata tähelepanu pisiasjadele. Ta tõi välja mitu küsimust kõnnitee ehitamisega seotud muutuste kohta. Lipu sõnul muudab kõnniteeäär liiklemise järsemaks ja ohtlikumaks. Et varasema teeperve peal on nüüd kõnnitee, on hoovidesse sissesõitmine raskendatud ja kõrge kõnniteeäär jätab autodele vähem manööverdamisruumi. “Laiemas mastaabis on töö vajalik, ent teinekord pole inimestele piisavalt selgitatud, kuidas see liikluskorraldust mõjutab. Kõike ei saa ju ka elukvaliteedi alla liigitada,” ütles Lipp, seades kõnnitee vajalikkuse üldse kahtluse alla. “Kergliiklusteest oleks ju tegelikult piisanud,” arvas ka Pille Õunapuu.

Aleksander Kollole jäävad Nasva elanike sellised küsimused oma sõnul arusaamatuks, sest tema väitel oli see kõik kohalike inimestega tee-ehitusele eelnenud avalikul arutelul läbi arutatud ja siis oldi kõnnitee poolt.
Veel selgitas ta, et kõnniteeäär ei jää nii kõrgeks, kui ehituse ajal näib, sest asfalt on teele veel panemata ja ka maantee laius on sama. “Nüüd ei ole seal ääres lihtsalt enam tühja maad ja seetõttu näib tee visuaalselt kitsam,” sõnas Kollo.
Lõpetuseks tõi järelevalveinsener Kollo selgust ka kergliiklusteele jääva männi küsimuses: “See puu on küll tülikas, aga ta jääb ellu. Ratturitel tuleb tast lihtsalt mööda sõita.”

Print Friendly, PDF & Email