Arheoloogide diskussioon läks tuliseks (1)

Arheoloogide diskussioon läks tuliseks

Foto: Peeter Kukk

Saaremaale kogunes kaheks päevaks Eesti arheoloogide tänapäev ja tulevik. Osales 40 inimest, kelle hulgas oli nii kogenud arheolooge ja muinsuskaitsjaid kui ka arheoloogiat alles ülikoolis tudeerivaid noori.

Nädala keskel uuriti lähemalt Salme muinaslaeva ning seal toimuvaid väljakaevamisi, eile käidi aga Sõrves, Kuressaare piiskoplinnuse vallide restaureerimistöödel, Kaalis ning Valjalas.

Vaidluskohti jagub

Saarte Hääl tabas arheoloogid Kuressaare linnuse vallide vahelt, kus parasjagu uudistati juba tehtut ning saadi aimu, mis on veel plaanis ära teha. Kuna vaidluskohti ajalooteemadel jagub pea alati, siis kiskus diskussioon ka lossihoovis kohati tuliseks. Nii vaidlesid mandrimehed poolnaljatamisi vallidest väljakaevatu osas veidi vastu nii ringkäiku juhtinud arheoloogiliste uuringute juhataja Garel Püüale kui ka Saaremaa muuseumi projektijuht Tõnu Sepale.

Saarele sõidu korraldaja muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektori Ants Krauti sõnul tegid kõik ringsõidul olnud arheoloogid kahe päeva jooksul omal moel tegelikult ajalugugi.

“Tõenäoliselt polegi varem sellist juhust olnud, kus nii palju arheolooge korraga Saare maakonda tuleb,” naeris Saarte Häälega kõnelenud Kraut. “See on ajalooline reis – Eesti arheoloogia tänapäev ja tulevik on saarele kokku kogunenud.”

Ants Krauti sõnul toimub ringsõidul muinsuskaitse ekspertnõukogu väljasõiduistung, kuid kaasa võeti ka arheoloogiatudengid, et erinevate põlvkondade vahel rohkem diskussiooni tekiks. Elavam mõttevahetus oli tema sõnul näiteks Pöide kiriku juures, kus arutati pikalt, kuidas kirikut kaitsta, säilitada ja rahvalegi näidata. “Ühine arvamus oli, et kirik ja linnus väärib kindlasti Eesti riigi ja muinsuskaitse suuremat tähelepanu,” märkis ta.

Salme leidudele oodata suurt lisa

Suureks tõmbenumbriks olid aga Salmel toimuvad kaevamised, möönis Kraut. Tema sõnul on muinaslaeva teemat palju arutatud ning kindel on see, et leiukoht tuleb täiesti lõpuni kaevata. “See oli ikka väga õnnelik juhus, et laeva pikkus täielikult kätte saadi,” nentis Kraut. Krauti teada on Salmel kaevamisi juhtival Jüri Peetsil kavas minna kiht haaval muinaslaeva põhjani välja, saamaks kätte pilt tervest laevast.

“See on ju väga unikaalne leid ja kõik eksperdid olid ühel meelel kihtide kaupa sügavamale minemises,” märkis Kraut. Lisaks oldi tema sõnul ühel nõul selleski, et kui Salmel kaevamised viimaks läbi on, tuleb leiukoht täpselt markeerida nii pinnasel, stendil kui ka virtuaalselt. “Sealne materjal on vapustav! Kõik need mõõgad, kilbid, surnud mehed, nupud…

Lisaks on elu näidanud, et põhjas on ikka see kõige magusam tulemas, seega võib paadi põhjast tulla olulist lisa seni leitud asjadele,” oli Kraut vägagi lootusrikas.

Print Friendly, PDF & Email