HAIGLAVOODIS LAMAMAS: Pileri Leppik võrdleb paistes jalga tervega.
Foto: Erakogu
Enam kui kolm nädalat tagasi hammustas rästik Muhus Leeskopa külas 25-aastast Pileri Leppikut. Alles eile sai noor naine astuda oma esimesed hammustusjärgsed sammud ilma karkudeta.
Kui autoga koduõue sõitnud Pileri sõidukist välja asutudes tagaistmel magava lapse jaoks ust lahti tegema läks, ei olnud tal veel õrna aimugi, et teda niisugune õnnetus tabab. “Tegin tagumise ukse lahti ja läksin teiselt poolt ka ust avama, et lapsel oleks tagaistmel õhku.”
Seejärel tundis neiu, et keegi näris tema jalga, kuid sellest hoolimata ei pööranud ta sellele suurt tähelepanu, silmi jätkus tal vaid lapsele. “Arvasin, et herilane nõelas mind,” sõnas Leppik. Võtnud autost veel paar asja, märkas noor naine, et herilase asemel askeldab tema kallal ikka veel uss – rästik.
Seejärel sattus kannatanu paanikasse, jooksis autost eemale, istus kiirabi oodates maha. “Olin liikumatult, sest ei tohi ju liigutada, kui oled rästikult hammustada saanud,” selgitas Leppik.
Rästiku nägemine koduhoovis oli Leppikule täiesti oota-matu. “Keegi pole seal enne rästikut näinud,” sõnas kannatanu, lisades, et automüra oleks võinud ju rästikut ehmatada, aga tema jäi täpselt auto juurde seisma ja hammustas.
Hammustuse mõju on individuaalne
Haiglasse jõudes tundis neiu iiveldust ning oleks peaaegu ära minestanud. “Umbes tund aega pärast hammustust ei olnud mul mitte midagi viga, siis äkki tekkis tugev paistetus,” lausus Leppik Saarte Häälele. Arstide sõnul tuleb rästikuhammustuste allergia korral kohe paistetus, kuid antud juhul tekkis allergiline reaktsioon hiljem – kõik on väga individuaalne, sõltub vanusest, tervisest ja muudest teguritest.
Leppikul hakkasid paistetuseilmingud pihta kannast, liikudes mööda keha aina ülespoole. “Rästik hammustas kanna kõrvalt. Esimese päeva lõpus oli paistetus põlveni, siis liikus edasi kintsu kuni alakõhuni välja,” selgitas Pileri Leppik. Kanna juures olev paistetusvill on hammustada saanud naisel siiamaani, tehes kõndimise valulikuks ja raskeks.
Haiglas oli Leppik peaaegu kaks nädalat, millest esimese nädala veetis ainult voodis olles. “Esimesed kolm päeva olin tilguti all, lisaks tehti tromboosi vastu süsti, medikamente sõin kaks nädalat,” lausus neiu. Teisel nädalal sai kannatanu natuke ratastooliga ringi liikuda ning kogu haiglas veedetud aja pidi vedelikku tarbima ja ootama, kuni mürk välja läheb.
Koju tulles sai Pileri Leppik liikuda vaid karkudega ning eile sai noor naine viimaks ka iseseisvalt esimesed õnnetusjärgsed sammud astuda.
“Praegu on nahavärv põhimõtteliselt taastunud, ainult siis, kui ma püsti seisan, siis veri valgub jalga ja jalg tõmbab siniseks ja alt läheb suureks ja paiste,” sõnas Leppik, lisades, et pikali olles on enesetunne juba palju paremaks muutunud.
Pärast rästikuhammustust on neiut igal hommikul ärgates kimbutanud tugev peavalu. Kuigi mürgiga võitlemine on kestnud kaua, on lootus paranemisse säilinud ja ka vilja kandnud. “Iga päevaga läheb paremaks, tuleb lihtsalt loota, et kõik saab lõpuks korda,” sõnas Pileri Leppik.
RÄSTIKUD EI MAGA
Kuressaare haiglast öeldi Saarte Häälele, et praeguse seisuga on rästikuhammustuse tõttu abi saamiseks pöördunud Kuressaare haiglasse neli isikut, neist kaks on lapsed vanuses 5–9 eluaastat. Aastal 2010 oli samal ajal ilmnenud viis rästikuhammustuse juhtumit.
“Kõik, kes on saanud rästikult hammustada, on hospitaliseeritud, ravimise aeg on umbes üks nädal või enam,” sõnas linnaarst Juri Zabellevitš.
Zabellevitš palus inimestele meelde tuletada, et rästikut nähes ei tohi astuda rästikule peale, tuleb olla mõnda aega liikumatult ja oodata, kuni rästik eemaldub. Kui rästik on hammustanud, siis tuleb olla liikumatult lamavas asendis, panna peale külma ja kutsuda abi.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
ju see parm oli kes hammustas, rästikud on koduloomad ei nad hammusta ühti. pigem pai teha. aga artikilis ei räägi mis tehti vaese rästikuga? on ta ikka elus? või keegi julmur lõi hanguga surnuks?
Kui rästik oleks ka teist jalga salvanud, siis ei oleks säärejooksu ära rikkunud. Pole viga, reumast ennetavalt lahti.
no mida uudist,varsti saab lugeda et naabrimees niidab muru. no väärt uudis tõesti mida lehte panna
Ma arvasin alul, et rästik ammustas oma koduõuel oma naist. Võrdluseks pealkiri: “Kommunist lõi õues inimest.
Lapsega neiu:
“Tegin tagumise ukse lahti ja läksin teiselt poolt ka ust avama, et lapsel oleks tagaistmel õhku.” Seejärel tundis neiu, et keegi näris tema jalga
Minu jaoks on see uudis. Arvasin, et rästikud ikka metsas või kõrges rohus on. Elan maal ja vaatan nüüd teise pilguga ringi.
siiski ei hammusta ega näri. Rästik salvab, lüües mürgihambad ohvri jalga või kätte. Isegi peapiirkonda, kui ollakse kummargil võ lamatakse.
Oh seda tarkust :).
Kahju noorest naisest kes ussi hammustusse sattus väga kahju
Kui rästik lööb hambad jalga, siis see ongi hammustus! Ja kuna tal on mürgipaun, siis nimetataksegi seda salvamiseks.
Aga aru ei saanud ma sellest, et “nägin, et rästik alles askeldas mu jala küljes” ?
Ma ei saanud ka aru sellest lausest: “nägin, et rästik alles
askeldas mu jala küljes”… Mismoodi või mismõttes või mida siin silmas on peetud selle sõnastusega?
Teda ei hammustanud uss, vaid salvas madu. Kas olete Keskeraskonna liige?
Kes napakad siin kommivad, mitte ühtegi asjalikku kommentaari… parem ärge üldse kommige, kui ei suuda uudisele väärtust juurde lisada.
ja üldiselt väga kaunid sääred :)
Kas sulle ei tundu kummaline siis selline ajakulu ja sõnastus:
” seejärel tundis neiu, et keegi näris tema jalga, kuid sellest hoolimata ei pööranud ta sellele suurt tähelepanu, silmi jätkus tal vaid lapsele. “Arvasin, et herilane nõelas mind,” sõnas Leppik. Võtnud autost veel paar asja, märkas noor naine, et herilase asemel askeldab tema kallal ikka veel uss – rästik. ”
St, askeldab ikka veel jala kallal? Ilma seda tundmata? Vaid alles märgates?
http://en.wikipedia.org/wiki/Pileri
madu pureb päris sügavalt. Hambad on pikad ja haav tuleb suht sügav väikese olevue kohta. Kui maole on oht ikka veel suur, pureb ta mitu korda. Sellest seletaks ka lahti väljendi: askeldas ikka veel jala kallal. Viimasel ajal on madusi palju ja ettevaatlik pea igal pool olema. Soovitan neile, kel võimalus osta Soomest aptekist just sellist juhtumite tarvis olevat ravimit. Aitab ka eriti tugevatele allergikutele mürgiste putukate nõelamise korral. Vähemalt alustuseks on abi olemas.
Palun tehke endale selgeks sõnad “hammustama, purema, salvama”. Teil on need venelase kombel öeldes odin h..
Koer hammustab, aga kui lahti ei lase, siis on tegemist puremisega.
Madu salvab välkkiireltja tõmbub kohe tagasi. Kogu mürki välja ei paiska, mistõttu jutt mitmest salvamisest on lora. Arvan, et ka Pilurit salvas ta vaid korraks. Aga kui Piluri tald teda surus, siis võis tõesti korduvalt salvata. Aga see ei klapi SH loraga.
.
Üllele.
Kuidass saab inimene sattuda mao hammustusse? Hiir võib küll sattuda mao suhu, aga mitte hammustusse.