Võõrast metsa võib raiuda pea karistamatult (39)

Võõrast metsa võib raiuda pea karistamatult

SIIN OLI METS: Inge Aru on hämmingus, kuidas on võimalik, et pojale mõeldud kasvavat metsa enam pole.
Foto: Peeter Kukk

Käesoleva aasta aprillis avastas metsaomanik oma Pihtla vallas Reekülas asuvalt kinnistult tema metsa väljavedavad mehed ja masinad. Metsalangetajad aga polegi justkui süüdi. Omanikud ei pruugi võimaliku eksituse tõttu raiutud metsa eest isegi mitte hüvitist saada.

Metsaomanik Riivo Aru sattus oma metsa väljaviimisele peale keset tööd, kui tee äärde viidud palke polnud jõutud veel transportida. Kuna puud jäid omanikule (küll langetatult), ei olegi justkui tegemist vargusega. Omanikud pöördusid kohe pärast metsaraide ilmsiks tulemist keskkonnainspektsiooni, kuid palju abi ei ole oodata ka sealt, kuna inspektsioon tegeleb vaid keskkonnakahju väljaselgitamisega. “Juhul, kui on maha võetud raieküpset metsa, ei puutu see ameti pädevusse,” ütles Saaremaa keskkonnainspektsiooni inspektor Maret Pahapill. Lisaks ei saa keskkonnakahju sissenõudmisel hüvitist mitte omanik, vaid riigikassa.

Langetatud metsa omanike esindaja Andres Tamme sõnul ei ole nende eesmärk kedagi karistada, vaid kätte saada hüvitis tekitatud kahju eest. Kriminaal- või väärteomenetlus on aluseks, et kelleltki saaks kahju sisse nõuda. Hetkel menetleb keskkonnainspektsioon väärteoasja vaid Elvis Kavaku kohta, kes enda väitel leppis Arude maatüki kõrval oleva maa omanikuga suusõnaliselt kokku mõõta raielangi piire. Kavak on end täielikult süüdi tunnistanud ekslikult naaberkinnistu piiride mõõtmises ja ei arva, et kedagi peale tema enda peaks vastutusele võtma. Politseisse pole asja veel antud.

Ekspert arvab, et asi on tahtlik

Juhtunut uurinud OÜ Metsabüroo juhatuse liige Pille Mäerand on arvamusel, et oligi plaanitud raiuda võõralt kinnistult ja valmistuti ette ka selleks, kuidas end välja rääkida. Elvis Kadakule oli aga välja mõeldud lugu, mis peaks vett pidama. Mäeranna sõnul ütlevad spetsialistid, et nii ei ole võimalik GPS-iga eksida. Seda võib juhtuda ainult siis, kui juba algselt oli vale talu piir kinnistusse tõmmatud.

Metsabüroo ekspertiisiakt annab ebaseadusliku raiega tekitatud kahju kogusummaks 6960 eurot. Kuigi omanikud said puud tagasi ja metsa langetamisele tehtavad kulutused jäid neil kandmata, (arvestatavalt 2457 eurot), ei kata saadud tulu (millest tuleb maksta ka tulumaks) kulutusi, mis on vaja teha raielangi korrastamisele ja uue metsapõlvkonna rajamisele, kirjutab aktis Pille Mäerand.

Lisaks on omanikele tekitatud ka moraalset kahju. “Õõnes tunne on,” ütleb Riivo abikaasa Inge Aru lageraiega tühjaks tehtud kinnistul. “Metsas kasvasid tammed, mis oleks tahtnud veel ligi 40 aastat võrsuda, tahtsime metsa jätta pojale,” ütleb Inge Aru. Nüüd on aga tammepuud juba Arude hoovil, kusjuures raiutud tamme väärtust on ligi 1700 euro võrra (arvestatud kogukahju sisse) kahandatud.

Kannatanute esindaja on keskkonnainspektsioonist küsinud, kas lähtudes varasemast riigikohtu otsusest ja metsaseadusest, ei ole kaalutud ka puude langetaja, kokkuvedaja ning tellija vastutusele võtmist.

Mõõtmise tellijal on ükskõik

Lageraie luba on antud perekond Arude oma kõrval olevale Vakari kinnistule, mille omanik Arno Tolga andis Elvis Kavakule ülesande raielangi piirid maha mõõta. Tolga sõnul on tal ükskõik, mis seal juhtunud on ja asi ei puutu temasse. Mingit kahju ta ei hüvita, pigem on Tolga sõnul kasu saanud Arud, sest nende mets võeti tasuta maha. Jutte, nagu oleks raide käigus metsa väärtust vähendatud, Tolga ei usu.

Raiet teostas Laanetaguse OÜ. Kuigi Vakari kinnistu omanik on Arno Tolga, tellis metsabüroo ekspertiisiakti kohaselt kinnistu metsamajanduskava (dokument mis annab metsa omanikule põhjaliku ülevaate tema metsade seisukorra kohta -toim) Sylvester Mets OÜ esindaja Mart Mängel. Tellimine vormistatigi, nagu oleks omanikuks Sylvester Mets OÜ. Hiljem töö käigus selgus, et kinnistu omanik on Arno Tolga. Kava väljastati 16. novembril 2010 firmale Karat Real OÜ, kelle nimele Mängel palus arve ümber teha ja kes ka töö eest tasus, seisab ekspertiisiaktis kirjas. Mart Mängel eitas Saarte Häälele täielikult oma seotust selle kinnistuga.

Print Friendly, PDF & Email