Langevarjur Antti Kopliste tegi oma 500. hüppe (3)

Langevarjur Antti Kopliste tegi oma 500. hüppe

JUUBELIHÜPE: Antti Kopliste hetk pärast kuumaõhupalli gondlist eraldumist. Peas on tal spetsiaalne kaamerakiiver, objekti jälgimiseks on sihik, pildistamine käib distantspäästiku abil hammastega.
Foto: Karl-Hans Arrak

Nädalapäevad tagasi sooritas Antti Kopliste oma 500. langevarjuhüppe. Tavapärase lennuki asemel kukutas ta ennast juubelivääriliselt alla kuumaõhupallist.

Saaremaa langevarjuentusiasti Antti Kopliste sõnul oli tegemist võrratu kogemusega. Kui tavaliselt saadab hüppajaid tugev lennukimüra ja vali tuul, siis kuumaõhupalli ümbritseb absoluutne vaikus. “1100 meetri peale ei kostu ükski maahääl, on nii vaikne, et kõrvadelgi hakkab suisa valus,” kirjeldas Kopliste varahommikust elamust Pärnumaal Are kandis. Videojäädvustuse põhjal saab öelda, et vabalangemist oli sel hüppel 8 sekundit.

Oma esimese hüppe tegi Eesti langevarjuklubisse kuuluv saarlane 2002. aastal, aktiivselt hakkas alaga tegelema kaks aastat hiljem. 2008. aastal võttis Kopliste suuna kaameralendamisele ehk hüppamiste jäädvustamisele foto või videona. Keskmiselt teeb ta üldjuhul maist septembrini kestva hooaja jooksul 60–70 hüpet, parematel aastatel 90 ringis. Meeldejäävaimad on erinevad demonstratsioon- ja kujundhüpped, kus taevas on korraga hulgem inimesi.

Pooltuhat hüpet teinud Koplistel pole enda sõnul ühtegi ekstreemsust ette tulnud, varulangevarju pole avama pidanud kordagi. “Kõik tehnilised süsteemid on tänapäeval piisavalt töökindlad,” kinnitab Kopliste, enamik jamasid olevat tingitud inimlikest eksimustest.

Levinud arvamuse, et langevarjusport on vaid rikastele, lükkab Kopliste ümber. “See ei ole sugugi kallim kui näiteks mäesuusatamine,” leiab ta ning selgitab, et nii-öelda turistina ühekordse hüppe tegemine on küll kallis, umbes 200 eurot, kuid oma varustusega regulaarselt hüppamine on kordi odavam. Umbes 70 hüppe aastaeelarve on mehe hinnangul sama kallis kui nädalane suusapuhkus Alpides.

Saaremaal saab langevarjuhüppeid teha vaid ühekordsete ürituste raames, näiteks lennupäevadel või siis, kui langevarjuklubi saarel oma laagri peaks korraldama.

Print Friendly, PDF & Email