Ruhnu hooned on mardikaist puretud (3)

Ruhnu hooned on mardikaist puretud

SÖÖDUD: Mardikakahjustus on olemas üle kogu Ruhnu saare ja sõltumata hoone vanusest kõikides hoonetes.
Foto: Kalle Pilt

Kolmapäevast alates on Ruhnu saarel kümneid ja kümneid oma ala spetsialiste Eestist ja välismaalt, kes uurivad ja puurivad läbi kõik hooned Ruhnus, et teada saada, mis seis seal täpsemalt ikkagi valitseb ning kuidas olukorra parandamiseks edasi toimida tuleb.

Seen- ja mardikakahjustuste töötoa korraldaja Kalle Pilt, kes on ühtlasi ka FaBB-i (Fungi and Beetles in Buildings on Islands of Baltic Sea) projektijuht, rääkis Saarte Häälele, et Ruhnu kogunenud spetsialistid on jagatud nelja töörühma, kes kõik uurivad kahjustustega seotud erinevaid aspekte.

Esimene grupp keskendub puitu kahjustavate mardikate liikide ja aktiivsuse määramisele, teine grupp määrab kindlaks puitu lagundavad seened ning vaatab ühtlasi üle kõik saarel asuvad hooned. Kolmas töörühm keskendub puitkonstruktsioonide seisundi hindamisele mittepurustavate meetoditega ning viimane rühm spetsialiste keskendub kultuuriväärtuste kaitsele ja säilitamisele.

“Viimases rühmas võetakse lähteandmeid muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks,” märkis Pilt, lisades, et eritingimusi on omakorda tarvis Ruhnu kirikute päästmiseks.

Lisaks on kõigile töötoas osalejatele antud ülesanne pakkuda, millist mardikate tõrjumismeetodit Ruhnu kivikirikule ja puukirikule soovitatakse. “Ning selle juures on ka teine küsimus kõikidele ekspertidele, miks on Ruhnu vana puukirik, mis on üle 300 aasta vana, vähem kahjustunud kui uus kivikirik, mis on alla 100 aasta vana. Vaatamata sellele, et nad asetsevad teineteise kõrval ja täpselt samades keskkonnatingimustes,” täheldas Kalle Pilt.

Kuigi mai lõpul avaldas Pilt lootust, et Ruhnu kirikute aktiivse päästmisega saab ehk pihta hakata juba sel sügisel, arvas ta nüüd, et tõenäoliselt jääb see ikkagi tulevasse aastasse. “Meil oli plaan, et teeme sel aastal tornitugevdused, kuid see plaan pigem ei realiseeru,” sõnas projektijuht.

Põhjus on siinjuures lihtne: muinsuskaitse eritingimused on tarvis koostada nii mardikate tõrjumise kui ka torni tugevdamise kohta. Kogu see tegevus võtab aga omajagu aega. Hea uudis on Kalle Pildi sõnul aga see, et projekti Euroopa Liidu esindajatelt laekus info ajapikenduse kohta, et projekt ikkagi ellu viidud saaks.

“Tänu sellele ei ole ka väga kiire ning plaanitud ajal saavad kavandatud tegevused ikkagi valmis,” nentis ta.

Esialgseid kokkuvõtteid Ruhnus valitseva olukorra tõsiduse kohta saab Kalle Pildi sõnul teha siis, kui saarel on töötoaga ühele poole jõutud, kuid kuna ta ise on selle teema tõttu Ruhnus korduvalt viibinud, on valitsev pilt enam-vähem juba ka teada.

“Puitkonstruktsioonides on äärmiselt ulatuslikud mardikate tekitatud kahjustused ja see ei ole mitte üksnes ühes hoones, vaid üle kogu saare ja sõltumata hoone vanusest – kõikides hoonetes on mardikakahjustus olemas,” tutvustas Pilt Ruhnu hoonete seisukorda.

Print Friendly, PDF & Email