Juuni algul jättis keskkonnaamet heaks kiitmata Kudjape prügila sulgemise keskkonnamõjude hindamise aruande, kuna see ei olnud ameti hinnangul tegevusloa väljastamiseks piisav. Läinud nädalal esitas Saaremaa Prügila OÜ aruande uuesti ja täiendatud kujul, kuid seegi kord ei läinud õnneks.
“Nad tahavad veel täpsustusi,” ütles Saaremaa prügila juhataja Mihkel Paljak. Tema sõnul on põhiprobleemiks ikka see, kuidas prügilat katta, millega ja kui kalliks see võib minna, kui ei kasuta prügilast välja sõelutavat materjali. “Kuhu me selle uue Kaali järve kaevame,” küsis Paljak, viidates, et kui prügila ainest ära ei kasutaks, läheb prügila sulgemine plaanitust tohutult kallimaks.
Mihkel Paljaku sõnul selgub edasine tegevuskava esmaspäeval.
“Aruannet oli sisuliselt täiendatud, aga keskkonnaameti arvates ei olnud seda tehtud piisavalt,” selgitas keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni keskkonnakorralduse spetsialist Kätlin Kallas. Tema sõnul on muu hulgas eksitud ka avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekutega arvestamisel.
Kui algselt pidi prügila sulgemistööde rahastamistaotlus minema keskkonnainvesteeringute keskusele ehk KIK-ile mullu detsembris, siis käimasolev keskkonnamõjude hindamine ja selle aruande korduv tagasilükkamine on tekitanud kahtlusi, kas prügila ikkagi õnnestub lõplikult sulgeda 2013. aasta 16. juuliks, nagu on ette nähtud.
Nõuetele mittevastavad Eesti prügilad suleti ladestamiseks 2009. aasta juuli keskel ning ületuleva aasta 16. juuliks peavad kõik need prügilad olema korrastatud. Vastavalt jäätmeseadusele saab rakendada sunniraha kuni 32 000 euro ulatuses, kui prügilat tähtajaks ei suleta.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Riik tahab sunniraha omale teenida, mis muud! Huvitav, kelle taskust see tuleb? Njaa – ikka tavainimese maksumaksja taskust ju.
Eestis on suletud kümneid prügilaid, väga lihtsalt ja odavalt, Kuressaare oma on vaja sulgeda nagu õhkulennanud aatomi elektrijaama. Hea, et betoon sarkofaagi ei nõuta.
Samas lasub ka suur süü projektijuhtidel, kes oleksid võinud tõestada teiste prügilate näidete puhul, kui lihtsalt saab prügilaid sulgeda ja mis veel tähtsam, palju odavamalt. Prügilad on ju kõik ühesugesed, Saaremaa oma peaks neist veel kõige ohutum olema.
Viimane aeg on ajusid liigutama hakata, mitte oodata, millal kuldmuna tasku kukub.
Küsimus, kas prügi vedamine läbi Eesti pärapõrgusse, kaasaarvatud praamidel rõveda keskkonna tekitamine (hais, prussakad, jne.) vastab rohkem nõuetele, kui kohalkku prügilasse, vajadusel seda kõpitseda ja keskenduda saare elanikele soodsamatele (loe: odavamatele) variantidele. Aga see ju asjapulki ei koti…
Aastat paar tagasi oli Kuressaare Kolledzi keskkonnakaitse loengu külalislektoriks toonane keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
Selles loengus arutasime muuhulgas ka seda jäätmskäitluse värki Saare Maakonnas. Jõudsime seisukohale, et Saarmaal ei saa kasutada sama lahendust, nagu teistel Läänemere saartel – Bornholm, Gotland, Ahvenamaa, st kogu jäätmekäitlus toimuks saarel, mitte ei peaks prügi mandrile vedama. Ilkudes õelees on Saaremaa kurjajuur Muhu saar – kui seda Muhut ei oleks, siis oleks manner küllalt kaugel, et tasuks ise jäätmekäitlusega tegelda, nagu eelpool mainitud Läänemere saartel.
Mis aga puutub Muhvi kommentaari siis jutt ei ole mitte “betoonsarkofaagi” ehitamisest, vaid KMH aruandest, millest lähtuvalt saab õelda, mis “sarkofaagist” üldse jutt on. Küsimus on rahataotlusest ja raha sihipärasest kasutamisest, et asi ei kukuks välja nagu eformierakondlikus Kuressaares tavaks on saamas.
Mitte ühtegi prügilat ei ole kaetud sellisel kujul nagu seda tehakse Saaremaal. See siin on idiootlik raharaiskamine! Milleks on vaja prügilat katta ligi 2 meetri paksuse pinnase ja kruusakihiga?
Kas meie prügi on ohtlikum, kui mujal Eestis?
Milleks on vaja katta mägi teise mäega?
Kurja juur aga peituski selles, et algselt loodeti vanast prügilast saada vajaminev kattekiht ja sellega tunduvalt raha kokku hoida, kui see nüüd ebaõnnestus, siis kust võtta selline kogus pinnakatte materjale, mida keegi idioot välja on mõelnud.
tuututtaja To Volli,
Sellest ma ju kirjutasingi, et küsimus ei ole mitte “betoonsarkofaagis” vaid keskkonnamõjude hindamise aruandes, millest lähtuvalt saab alles otsustada, kuidas see sulgemine saab ja peab toimima. Kui selles KMH aruandes oligi mingi teise “Kaali järve” rajamise stiilis jutt, siis ilmselgelt KIKi raha sellise aruande põhjal ei saa anda – see oleks otseselt idiootlik raharaiskamine.
Konkreetselt selle prügilaga tuli aga välja üks väga “huvitav” asi – biologiliselt lagunevaid jäätmeid tuleb eraldi koguda ja käidelda, kuna “hinnanguliselt” on biolagunevad köögijäätmed kogu olmejäätmetest umbes kolmandik. Konkreetsel selle prügila puhul tehtud uuringud aga andsid sellise tulemuse, et biolagunevaid jäätmeid on alla 5%. Kummast numbrist tuleb KMH aruanndes lähtuda – reaalsest või “ELi standardist”? Kui reaalsest, siis võib selle biojäätmete eraldi kogumise kuu peale saata koos ELi ja Riigikogu liikmete orjaliku ELi kuuletusega, kui “ELi standardist”, siis tuleb vajadusel katta kasvõi 3 meetrise kihiga, sest jutt on ELi rahadest, mida vahendab KIK.
See “ületuleva aasta 16. juuli” omab tähtsust ainult ELi jaoks, sest orjameelsed reformierakondlastest rahvaesindajad on sellise lubaduse andnud, et ELilt raha saada.
ega sunniraha ei pane keskkonnaametit meelt muutma
Viimane Kudjape prügila sulgemise KMH käsitleb ülimalt totrat prügimäe ümberkaevamise, jäätmete sõelumise ja neist eraldatava osa tõenäoliselt mandrile vedamise kava. Püütakse tõestada, et sellise tegevusega ei kaasne mingit täiendavat negatiivset keskkonnamõju. Kaasnevatest rahalistest kulutustest ei räägita, kuna need tulevad põhiliselt EL fondidest ja rändavad edasi korruptantide ja ülikasumlike riigihangete võitjate põhjatutesse taskutesse. Rahvusvahelise tasandini ulatuva skeemi üheks lüliks on vastavalt korraldatud nn keskkonnamõju hindamine.
Milline on nende miljarditesse ulatuvate „keskkonnainvesteeringute“ tulemusena saavutatav tulem? Mis muutub keskkonnas paremaks nende kulutuste tulemina – milline on saagis? Need küsimused jäävad KMH-s käsitlemata.
Aastaid tagasi tehtud Kudjape prügila sulgemise kava KMH-s ja vastavas sulgemisprojektis oli kavandatud põhiliselt kohapealsetest jäätmetest kujundatav kate koos haljastusega. Lahendus oli keskkonnaametnike ja nendega seotud firmade arvates liiga väikese maksumusega ja mõttetu kattekihi paksuse suurendamisega tõsteti kulutusi vähemalt suurusjärgu võrra. Viimane ümberkaevamisega „lahendus“ lisab veelgi hinda. Jne…