Kahtlus: lambaid võis murda ka hulkuv koerakari (video!) (21)

Kahtlus: lambaid võis murda ka hulkuv koerakari (video!)

OOTAVAD ÄRAVEDAMIST: Noorperemees Taavi Eigo tapatöös elu kaotanud lambaid üle vaatamas – murtud on nii täiskasvanud loomi kui tallesid läbisegi.
Foto: Peeter Kukk

Keskkonnaameti hinnangul ei saa täiesti kindel olla, et mõne päeva eest Mustjala vallas Paatsa külas lambakarjas jõhkra tapatöö süüdlasteks on hundid.

Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialisti Jaan Ärmuse sõnul ei saa 100% kindel olla, kuna meie metsades on nähtud ka hulkuvaid koeri. Huntide arv Saaremaal on tema sõnul seisnud stabiilsena hulk aastaid ja varem selliseid murdmisi ei ole esinenud.

“Murdmise jäljed on iseloomulikud hundile, aga välistada ei saa, et metsas elavad koerad on õppinud murdmise selgeks,” selgitas Ärmus Saarte Häälele. Samast piirkonnast, kust seekordne murdmine toimus, ei ole Ärmuse sõnul keskkonnaametile murdmiste kohta varem infot laekunud.

Metsas hulgub neli koera

Kaido Eigo karja hulgast leiti Jaan Ärmuse sõnul kolm vigastatud ja üheksa murtud lammast. Neist üks oli seejuures suures osas söödud. Jahinduse spetsialist möönis, et murdmise tunnuste järgi võiks tõepoolest oletada, et tegu on just huntidega, kuid kahtlust tekitab see, et murtud lammaste hulk on niivõrd suur. “Tavaliselt murravad hundid söögi, mitte lõbu pärast. Erandiks on vaid sügisene aeg, kui õpetatakse kutsikaid murdma,” selgitas Ärmus kahtlust tekitavat asjaolu.

Alates 2001. aastast on tema sõnul Saaremaal loendatud ühtekokku kolm hunti ja järglasi ei ole neil nähtud. “Küll aga ilmusid kaks aastat tagasi Saaremaa metsadesse neli koera ja alates sellest ajast on ette tulnud ka lammaste murdmisi,” märkis Ärmus ning tõi lisaks välja, et eelmisel aastal murti Saaremaal kaheksa lammast.

Suurkiskjate kahjustuste hüvitamine toimub vastavalt looduskaitseseaduse §-le 61. “Looma tekitatud kahju hüvitamine ja hüvitise maksmine, mille kohaselt peale kahju kannataja teadet vaatab sündmuskoha üle keskkonnaameti ekspert ja vormistab kahjustuste akti,” selgitas Ärmus. Akt on seejuures aluseks kahju kannatajale hüvitise taotluse esitamiseks ning keskkonnaameti juurde moodustatud komisjon hindab esitatud taotlust ja määrab hüvitise summa.

Omanik ei usu koertejuttu

Lammaste omanik Kaido Eigo lambaid murdva koerakarja juttu eriti uskuda ei taha, sest selles, kuidas murrab hunt ja kuidas koer, on suur vahe. Esimene neist haarab kohe kõri järele, teine ründab looma külgedelt või tagant. Eigo loomadel olid aga kõigil kõri läbi näritud. Ka neil, kes rünnakus murdjate kätte jäid, kuid selle üle elasid, on verised rebimisjäljed kõril täiesti olemas.

Eigos tekitab hämmastust ka see, et ametnikud tegelikult otsekui ei usugi, et see huntide töö võiks olla ning rõhutakse sellele, et Saaremaal hunte nii vähe on. Ka Saarte Häälele kinnitas Jaan Ärmus, et hunte on saarel käputäis ning seepärast neid siin ka ei kütita. Ta selgitas, et huntide küttimine toimub Eesti suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava alusel. “Igal aastal määratakse huntide küttimismaht, aga kuna Saaremaal on hunte vähe, siis siin neid ei kütita.”

Mida teha korjustega?
Lisaks sellele, et karja kaitsmine uute rünnakute eest – ja Kaido Eigo usub, et need 90-protsendilise tõenäosusega korduvad – on loomakasvatajale pea võimatuks tehtud, on suur mure ka sellega, et murtud loomi pole kuskil hoida. Eestis tuleb loomakorjused saata üksnes Väike-Maarjasse, kus põllumajandusloomi utiliseeritakse, kuid kuna nemad veavad loomi kokku üle Eesti, siis Saaremaal tihti ei käida ning kõik koormale ei mahu.

“Eile (üleeile – toim), kui helistasime, tuli sealt vastus, et loomad ei pruugi koormale seekord mahtuda,” märkis Eigo. Järgmine reis saarele on aga alles tuleva nädala teisipäeval. “Kui see nii juhtub, siis ma ei tea, mis saab. Meil ei ole ju külmuteid, kus neid säilitada või hooneid, kus neid hoida,” laiutas loomaomanik käsi ja lisas, et nii tuleb neil korjuseid hoida oma maalapil puude all. Arvestades aga praeguseid ilmasid, kärbseid ja rebaseid, ei pruugi seal teisipäevaks suurt midagi enam järel olla.

Print Friendly, PDF & Email