Tulumaks laekus mullusest paremini

Tulumaks laekus mullusest paremini

 

Maksu- ja tolliameti andmetel kasvas Saare maakonnas esimesel poolaastal üksikisiku tulumaksu laekumine möödunud aastaga võrreldes 4 protsendi võrra. See tähendab, et tänavu laekus omavalitsuste eelarvesse kuue kuuga ligi 282 000 eurot (s.o u 4,41 mln krooni) enam kui mullu samal ajal. Samas tuleb kohe tõdeda, et maksulaekumise kasvutempo on Saare maakonnas jätkuvalt aeglasem kui Eestis tervikuna – keskmiselt kasvas tulumaksu laekumine Eestis 5 protsendi võrra.

Esimese poolaasta andmed näitavad, et tänavu laekus Saare maakonna pea kõigis omavalitsustes üksikisiku tulumaksu enam kui mullu samal perioodil. Ainsa erandina torkab silma meie kõige väiksem omavalitsus Ruhnu vald, kus tulumaksu laekus 759 eurot (s.o 2,4%) vähem kui mullu.

See-eest on üksikisiku tulumaksu laekumine väga hea olnud Mustjala, Kihelkonna, Lümanda ja Torgu vallas. Kõigis nimetatud omavalitsustes on tulumaksu tänavu laekunud kümnendiku võrra enam kui mullu esimesel poolaastal (vt joonis 1).

Ka kehtivate eelarvetega ollakse üldjoontes plussis

Kui võrrelda üksikisiku tulumaksu laekumist omavalitsuste praegu kehtivate eelarvetega (vt joonis 2), siis üldjoontes ollakse graafikus. Teoreetiliselt peaks kuue kuuga olema eelarvetesse kavandatud maksukogusest laekunud pool ehk 50%.

Praeguse seisuga on tulumaksu alla selle näitaja laekunud vaid neljas Saare maakonna omavalitsuses: Pöides (– 2,4 protsenti), Ruhnus (– 2,1 protsenti), Muhus (– 0,7 protsenti) ja Kuressaare linnas (– 0,12 protsenti). Samas tuleb aga kohe tõdeda, et üksikisiku tulumaksu laekumise paremad kuud (juuli ja august) on veel ees. Seega võib loota, et suve lõpuks on nimetatud neli omavalitsust selle väikese mahajäämuse tasa teinud.

Linna maksumaksjate arv väheneb

Kommenteerides tulumaksu laekumist esimesel poolaastal ütles Kuressaare linnavalitsuse rahandusnõunik Mai Takkis, et prognooside tegemisel on ta jätkuvalt ettevaatlik. “Kui vaadata neid kuue kuu arve, siis oleme 0,12 protsendiga graafikust ikkagi maas,” rääkis ta. “Võrdluseks võin tuua, et headel majandusaastatel oli meil juuni lõpu seisuga alati pool kavandatud eelarvest täidetud.”

Küsimusele, mis võiks tänavuse väikese mahajäämuse põhjuseks olla, vastas Takkis: “Meie jaoks ebameeldiv üllatus oli see, et käesoleva aasta esimese nelja kuuga on Kuressaare linna maksumaksjate arv 290 inimese võrra vähenenud.”

Kuna tööhõivenäitajad on tänavu mullusega võrreldes paranenud, siis võib oletada, et maksumaksjate arvu vähenemise peamine põhjus on väljaränne Kuressaare linnast maale ja mandrile.

“Just maksumaksjate arvu vähenemine teebki meid ettevaatlikuks,” jätkas Takkis. “Olgem ausad – kiiret ja suurt palgakasvu ei söandaks ma küll lähitulevikus prognoosida. Seda enam, et tööandjate keskliit on ju ettevõtjatele suisa soovitanud palkasid mitte tõsta.”

Linnavalitsuse rahandusnõuniku sõnul on säärane soovitus igati mõistetav, sest palgatõusule peab ikkagi eelnema tööviljakuse ja tootlikkuse üldine kasv. Vastasel korral oleme taas olukorras, kus olime mõned aastad tagasi, kui majanduskasv saavutati eranditult sisetarbimise abil. “Seda aega ei sooviks vist keegi tagasi,” ütles ta.

Üksikisiku tulumaks moodustab Kuressaare linna jooksvatest tuludest 92,9 protsenti.

Print Friendly, PDF & Email