Mis värvi on pettus? (7)

Mis värvi on pettus?

TRADITSIOONILINE KOLMNURK: Piret Laurimaa, Sepo Seeman ja Raivo E. Tamm toovad selle vaatajani ebatraditsioonilises lahenduses. Sander Ilvest.

JERRY: Hästi…
EMMA: Kuidas sul läheb?
JERRY: Enam-vähem.
EMMA: Tundub, et päris hästi.
JERRY: Tegelikult ei tunne ma ennast üldse eriti hästi.
EMMA: Miks? Mis viga?
JERRY: Pohmakas. Ja sul endal… kuidas?
EMMA: Minul hästi.

Nõnda kõnelevad Emma (Piret Laurimaa) ja Jerry (Raivo E. Tamm) päris näidendi alguses, mis on ühtlasi nende loo päris lõpp. Armastuse, kire, ka petmise lõpp. Aastate pärast kohtudes pole rääkida enam millestki. Pole tundeid, pole sõnu, pole midagi, mis ühendaks. Vaid põgusad mälestuskillud, neidki mäletatakse erinevalt. Jääb piinlikult valus vaikimine ja lõpeks-see-kõik-juba-kiiremini tunne.

Edasi läheme ajas tagasi ja näeme, kuidas ja miks see kõik nii läks, kuidas miski algas ja miski lõppes, läks oma pöördumatut rada. Otsekui tegelaste endi tahtest sõltumatult, nagu lumepall, mis on veerema lükatud ja mida keegi kolmest pole suuteline peatama. Võib-olla nad ei tahagi seda. Ainult sellest ei räägita. Nagu eluski. Tegelikult vaikitaksegi selles näidendis rohkem, kui räägitakse. Või jäetakse ütlemata.

Ei valetata, vaid jäetakse ütlemata. Kas need ongi tegelikult nii erinevad asjad? Mõned vaatajad heitsid esietendusel ette venimist ja liigseid pikki pause. Kuid selles ongi Pinteri näidendi mõte ja võlu. Mõte jõuab pärale ka ilma seda sõnadeks vormimata. Publikul ei tohiks igav hakata, sest valdav osa saalis istujaist ilmselgelt teab oma kogemustest neid ütlemata jäänud sõnu ja tunneb neid sõnadeks saamata tundeid. Publikule peab andma aega, et ta suudaks ja jõuaks need pausid täis mõelda ja tunda.

Lavastusest jääb eelkõige meelde kurbus. Isegi äng. Meid kõiki on petetud, me kõik oleme kedagi petnud, suuremal või vähemal määral. Ja petmisega ei saa õnnelikuks. Sest petmine on ennekõike enesepetmine. Ja tunnetest saab mäng, ohu tunnetus ja piiride kompamine.
EMMA: Vahel ma mõtlen, et äkki oli see kogu aeg kõigile teada.
JERRY: Ära aja lolli juttu. Me tulime hiilgavalt välja. Mitte keegi ei teadnud.
Mida enam pühendutakse varjamisele ja petmisele, seda napimaks jääb pühendumist teineteisele. Seda enam on juures kõik need naised-mehed-lapsed, keda püütakse eemal ja teadmatuses hoida.

Näitlejate puhul peaks rääkima mitte igaühest eraldi, vaid ansamblist. Lavastajal on olnud hea vaist. Nii keeruline materjal eeldabki tugevaid näitlejaid. Selles kolmikus ei ole ühtegi nõrka lüli. Ometi pean tegema siiski ühe erandi. Mitmetele vaatajatele oli positiivseks üllatuseks Sepo Seeman (Robert). Palju siis saarlased Endla üht hõivatumat meesnäitlejat oma silmaga näinud on? Tema puhul ollakse ehk liiga harjunud mingite pullimehe rollide või Kuldse Trio energiast pulbitseva laulja imagoga.

“Petmises” teeb ta võimsa rolli, näidates end saarlastele hoopis uuest küljest ja hoopis uues kvaliteedis. Sepo ei tee laval midagi erilist, ta lihtsalt on. Iga žesti, iga sõna ja veel enam oma vaikimisega paneb ta vaatama ja kaasa mõtlema.
Heiti Pakk ütles etendusejärgsel koosviibimisel, et ei usu isegi, kui rahulikult võib lavastaja oma esietendust vaadata. Ju siis oli tema oma töö teinud ja miski ei jäänud hinge kriipima.

Liigutatav poodium, millest koosnebki kogu lavakujundus, annab end erinevalt kokku lappida ja moodustab vastavalt olukorrale kohviku või voodi, kas liidab või lahutab tegelasi. Kuidas ka ei säti, südamekujutist neist kahest poolikust ei saa. Tegelikult ei ole see lugu kaugeltki must-valge, nagu on seda Reet Ausi stiilipuhas kostüümilahendus.
Mis värvi on armastus? Ja mis värvi on pettus? Minge vaadake ja mõelge selle üle. Esietendused läksid täismajale, kes seekord saali ei mahtunud, peab ootama sügiseni. Aidaku teid oodata teadmine, et Kuressaare Linnateater on taas imel sabast kinni saanud.


Petmine

Harold Pinter “Petmine”
Tõlkinud Meelike Palli.
Lavastaja Heiti Pakk (Juhtimisteater), kunstnik Reet Aus.
Osades: Piret Laurimaa (Endla), Raivo E. Tamm ja Sepo Seeman (Endla).
Esietendused 17. ja 19. juunil Kuressaare Linnateatri suures saalis.

Print Friendly, PDF & Email