VASTAVALT SOOVILE: Ruhnu liinile telliti reisijate veoks saareelanike soovil katamaraan, autode üleveo korral võib aga sadamates tekkida probleeme.
Baltic Workboats
Järgmise aasta kevadel valmiv ja Ruhnu saarega ühendust pidama hakkav katamaraan võimaldab pardale võtta ka kuni kaks autot. Küsitav on aga autode pardalesaamine, kuna laeva ja sadamate rambid (aparellid) ei pruugi ühtida.
Saarte Liinide juhatuse esimees Ants Tammleht juhtis laeva tellija Eesti veeteede ameti tähelepanu sellele, et katamaraani ehitamisel arvestataks ka Ringsu ja Roomassaare sadama parameetritega. “Meie kartus oli, et kui laev on kevadel valmis, tuleb hakata sadamaid ümber ehitama,” ütles Tammleht, tuletades meelde, et sadamad on valmis ehitatud, raha selleks, et neid iga laeva jaoks ümber ehitada, aga ei ole.
Eesti veeteede ameti peadirektor Andrus Maide ütles, et Saarte Liinid on sellise küsimusega ajast ette tõtanud. Kui selgub, et on vajadus kas sadamasse või laevale lisaramp paigaldada, siis tuleb seda teha, lausus Maide.
Eile toimunud koosistumisel jõuti Tammlehe sõnul arusaamiseni, et laev tuleb ehitada sadamate järgi, mitte vastupidi. Kuidas seda nõuet täitma hakatakse, on juba veeteede ameti asi, ütles Tammleht.
Kui sadamad on valmis ehitatud, siis on ka uus Ruhnu laev pooleldi valmis. Katamaraani ehitava Baltic Workboatsi suuromaniku Margus Vanaselja sõnul ei ole temaga mingite läbirääkimiste või võimalike ümberehitustega seoses keegi ühendust võtnud. Projekti muudatusi sisse viia ei ole võimalik. Seega ei ole mõtet rääkida laeva võimalikust kohandamisest sadamatega, kinnitas Vanaselja.
Veeteede ameti peadirektori sõnul ei olegi tellimuses ette nähtud, et laev peaks näiteks Roomassaare sadamasse autosid vedama või sealt neid vastu võtma. Ruhnu liinile tulev laev on planeeritud vedama reisijaid ja kaupa, ütles Maide, lisades, et autode vedamisest tellimuse juures üldse juttu ei olegi. Soov, et liinile toodaks katamaraani tüüpi laev, mille põhifunktsioon on reisijate vedu, tuli ruhnlastelt, seega veeteede amet sellise laeva ka tellis. “Katamaraani juures tuleb teha kompromisse,” ütles Andrus Maide. Ometi on laevale lisatud ka võimalus autode üleveoks, algse projekti järgi räägiti ligi viie auto üleveost hooajal, lisas Maide, lubades nende sadamasse jõudmise vajadusel ka tagada.
Ilmselt lahendab võimaliku probleemi sadamasse lisarambi paigaldamine. Maide sõnul on küsimus vaid selles, kas see peaks sadamas olema alaliselt või peaks laev seda kaasas kandma. Mis puutub laeva aparelli, siis seda ei ole võimalik pikemaks ja raskemaks teha, ütles Margus Vanaselja Baltic Workboatsist, nimetades kogu juttu laeva mittesobimisest pseudoprobleemiks. “Kui tahetakse ilma kaita kaldale sõita, tuleb ehitada dessantlaev,” lausus Vanaselja.
Pärast eilset koosolekut jäi ettevõtete juhtide jutust kõlama mõte, et sadamate iseärasustega arvestatakse ning Saarte Liinide kardetud probleemid jäävad tulemata. Midagi konkreetset praegu aga ette ei võeta ning laevaehitaja sõnul ka ei saa võtta. Pigem vaadatakse, mis saab siis, kui laev valmis on.
Ruhnu liini katamaraan
Maksumus – 3,2 miljonit eurot
Pikkus – 23,9 m
Süvis – 1,4 m
Meeskond – 10
Reisijad – 60
Mootor – 2x Volvo Penta D16MH R2
Võimsus – 2x 751 kW
Maksimaalne kiirus – 24 sõlme
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
kümme meeskonnaliiget,panevad siis aerutades.
bwb.ee kodulehel lubatakse kiiruseks 22 knotsi.Ruhnlased peaks päris kiirelt oma saarele jõudma!
Valvekotkal on pigem kanaaju, pole ta sellest jutust mõhkugi aru saanud, mis artiklis kirjas.
Kuidas riik laseb sellisel lollusel vohada? Laev tuleb ikka olemasolevate sadamate järgi ehitada. Laev saab valmis ja ruhnlased ikka isolatsioonis. Küll meil on rikas riik.
Riik ongi ju Tellija .Ega laevatehas omapäi tegutse ning projekt kinnitatakse minu kogemust mööda enne ehitama asumist Tellija poolt.Siinkohal on vist juba lähteülesanne VTA poolt laevaehitajale valesti esitatud,et ramp ei sobi kaiga.
See laev ei peagi autosid vedama, selleks on Amalia. Ruhnu on muideks keelatud isiklikke transpordvahendeid kaasa tuua ja kohalike autod veetakse kevadel-sügisel kohale. Kui on vaja midagi korra kuus maha saada küll siis ka saab, kasvõ läbi ussi m..i. Tamleht vigiseb sest ise ei saa ja teistele ei taha anda. Jätke meie laev rahule.
Täpsustaks. Sissekirjutuseta isik ei või saarele tuua mootorsõidukit. Jalgrattaid, tõukerattaid, seagway-sid jne. ei keela keegi saarele tuua. Parandage, kui eksin.
vöib miski abimootur olla ehk? Mis need piletihinnad ka tulevad — viimati plaanisin söitu aga kole kallis oli inimese pilet — 500 kr kanti . Kas Kata-varaan teeb ka nobedat söitu ?
Praegu ei ole veel isegi mopeed sul mootorsõiduk, veelvähem abimootoriga jalgratas. Alates 01.07.2011 siis mopeedid kuni 50cm3 tehasekiirusega kuni 45km/h muutuvad ka mootorsõidukiteks. Sama asi aga kiirusepiiranguga 25km/h ei kuulu mootorsõiduki kategooriasse. Nimetus viimasel siis pisimopeed e. sinna alla peaksid kuuluma ka abimoootoriga jalgrattad.
Piletihinnad ei ole ju mingi saladus: http://www.tuulelaevad.ee/ olemas kogu info nii Roomassaare-Ringsu kui ka Munalaid-Ringsu kohta.
Kanaaju või mitte aga selle jutu sisust sai vana valvekotkas küll 100 % aru. Vaata, meite rahval on selline halb virisemise ja naaklemise komme ja Huu võis oma nimest ühe “u” ära võtta ja “i” asemele panna
Kuule Valvekotkas. SEE Amalia on nii aeglane et mu vanaema liigub ka kiiremin