Sotsiaaltöö magistrid uurisid probleemseid teemasid (16)

Sotsiaaltöö magistrid uurisid probleemseid teemasid

RÕÕMSAD LÕPETAJAD EILE PÄRAST AKTUST: (paremalt) Karin Auväärt, Anu Anja, Piret Kaasik, Aili Ansper ja Maarika Ellermaa.
Foto: Ain Koit

SA Ülikoolide Keskus Saaremaal ja Tallinna ülikooli (TLÜ) edukas koostöö on eduka finišini jõudnud – Kuressaares avatud magistriõppegrupi esimesed liikmed said eile kätte sotsiaalteaduste magistri diplomi.

Rakendusliku sotsiaaltöö õppekavajuht professor Taimi Tulva nimetas kogemuse suurimaks väärtuseks lokaalse kõrghariduskoolituse hea praktikamudeli kujunemist. Selle toimivuse alused on osapoolte hea tahe, kohaliku aktiivse koordinaatori (Maie Meius – toim) olemasolu, koostööle ja teadmiste omandamisele motiveeritud üliõpilaste ja õppejõudude olemasolu, õppekava paindlikkus.

Väga oluliseks osutus TLÜ sotsiaaltöö instituudi õppejuhi Koidu Saame sõnul õppegrupi sünergiline toimimine – igaüks andis grupis oma saavutusvajaduste, arutlusvalmiduse, kriitilise ja loova mõtlemisega oma isikupärase panuse. “Nüüd jäävad tublid magistrikraadi omanikud oma tiheda koostöökogemusega kohalikku professionaalset tööelu edendama,” lausus Saame.

Kogemus näitas Saame sõnul, et analoogsete õppegruppide avamine on võimalik ja proovilepanev ning samas edasiviiv jõud. Professionaalsete õppejõudude, toimiva tugisüsteemi ja motiveeritud õppijate olemasolu korral tagab koosõppimise ja õpetamise kogemus suurepärased tulemused. Sel kevadel kaitsti Tallinna ülikoolis Saaremaa magistrigrupi viis esimest magistritööd.

Kõik olulised teemad

Piret Kaasik uuris oma töös hilissünnitajate (35–43-aastased) toimetulekut ja elukvaliteeti Saaremaal. Töö põhjal jõudis Kaasik järeldustele, et esimese lapse sündi ei maksa väga kaugele lükata, vanema tuge vajab laps kuni täisealiseks saamiseni, mis tähendab hilises eas sünnitanud naise jaoks missiooni olla terve ja nooruslik võimalikult pikka aega, ning et hilises eas emaks saanud naudivad lapse kasvatamise protsessi.

Karin Auväärt uuris noorukiea depressiivsust, toetudes noorukite ja vaimse tervise spetsialistide hinnangutele Kuressaare linnas. Uurimusest selgus, et noorukite depressiivsus seostus tugevalt nooruki lähisuhete kvaliteediga. Enam esile tõusnud riskifaktor olid nooruki tunnetatud halvad peresuhted.

Enesetunde tõstmiseks kasutasid noored sageli meediat, samastudes nende olukorrale sarnaste filmide ja muusikaga. Paraku maandati pingeid ka riskikäitumise kaudu, tarvitades alkoholi ja tubakat ajutiseks probleemide eest põgenemiseks.

Anu Anja keskendus noorte vaba aja veetmise lisavõimalustele vs. traditsioonilised vaba aja tegevuste asendajad Kuressaare gümnaasiumide õpilaste näitel. Tema analüüsist selgus, et igapäevase vaba aja tegevuste osas kulub noortel kõige rohkem aega internetile, televiisorile ja sõpradega kohtumistele. Huvitegevusest võetakse küll osa, kuid seda takistavatest teguritest toodi enim välja meeldiva huvitegevuse puudumist. Mis puutub vaba aja veetmise kohtadesse, tunnevad noored enim puudust noortekohvikust ja atraktiivsemast noortekeskusest.

Maarika Ellermaa uuris puudega lapse pere toimetulekut ja seda toetavat võrgustikku Kaarma vallas. Tema tööst selgus, et puudega lapse vanemad on avatud ja optimistlikud, ei pelga abi küsida, kui see vajalikuks osutub, vanemad ootavad teabepäevi ja suveürituste korraldamist puudega laste peredele. Mitte alati ei ole niivõrd oluline majanduslik toimetulek, kuivõrd kohaliku omavalitsuse, riigi, kogu ühiskonna tähelepanu ja tolerantne suhtumine puudega lapse perekonda.

Aili Ansper keskendus oma töös aga lapse kasvatusõiguse kaotanud lapsevanema motivatsioonile kasvatusõiguse taastamiseks ja seda mõjutavatele teguritele. Uurimusest selgus, et lapse kasvatusõiguse kaotanud lapsevanemad on lapsepõlves kogenud vähest emotsionaalset turvatunnet, neil on madal enesehinnang ning nad tunnevad end väga üksikutena.

Lapsevanemana korratakse oma vanemate vigu, madala enesehinnangu ja vähese motiveerituse tõttu ei olda huvitatud abi küsimisest ega vastuvõtmisest. Muuhulgas leidis Ansper, et motiveeritus kasvatusõiguste taastamiseks on madal, kuna lastele on riikliku ülalpidamisega tagatud head elutingimused.

Print Friendly, PDF & Email