Vissivõistluse esikohad läksid Kõljala ühistule ja Jaan Kiiderile (2)

VÕITJAD: Anne Kiider, Marika Alesmaa ja Lauri Post ning tänavuse vissivõistluste võitjad Potsataja, Tuuni ja Sääris.
Foto: Egon Ligi

Eile Upal 17. korda toimunud kaunimate visside näitusest Saarte Viss 2011 võttis tänavu osa rekordiline arv, 49 looma, kes võistlesid kolmes erinevas tõurühmas.

Eesti maakarja arvestuses sai võistluste ajaloos kolmandat korda võidu Vaivere taluniku Jaan Kiideri hoolealune. Kaheksa osavõtja hulgas pälvis vissitiitli kolm korda poeginud Potsataja, järgnesid Liia Sooääre Ürsi ja Mereranna ühistu lehm Panni-Kari.

Taluperenaine Anne Kiider peab Potsatajat oma sõnul igati toredaks loomaks, kuid ei saanud märkimata jätta, et talus on olnud ka kaunimaid loomi. Väga ilus oli tema meelest 2005. aastal vissivõistlustel võitjaks tulnud Mindi, kes andis aastas üle 8000 kilogrammi piima ja oli tõeliselt ilus ja intelligentne loom, rääkis Anne Kiider.

Eesti punase karja arvestuses, kus osalejaid oli 28, pälvis tiitli Kõljala POÜ lehm Sääris, kes on varem juba kahel korral parimaks hinnatud ning on ka Kõljala ühistu juhi Tõnu Posti isiklik lemmik. Eesti holsteini tõugu lehmade arvestuses oli seekord võistlustules 13 looma ning siingi tuli võitjaks Kõljala POÜ lehm Tuuni, reservlehmaks valiti Kärla PÜ piimaandja Laisi. Võistlemas oli ka varem kahekordseks võitjaks tulnud Kõljala lehm Vifi, kelle udar ei olnud paraku enam paremate päevade tasemel ning kes päris tippu enam ei mahtunud.

Läbi aegade vissivõistlustelt kõige enam tiitleid võitnud Kõljala ühistu juht Tõnu Post ütles, et edu taga on tublid töötajad ja tõuaretus. Tõuaretus nõuab küll väljaminekuid, kuid vana tõde on see, et karta ei tohi mitte suuri väljaminekuid, vaid väikseid sissetulekuid.

Vissivõistlust organiseerinud Eesti tõuloomakasvatajate ühistu juhataja Tanel Bulitko ütles Saarte Häälele, et Saaremaa lüpsikari on täiesti konkurentsivõimeline, võrreldes nii muu Eesti kui ka Euroopaga. Saaremaa loomakasvatajate edusamme näitab seegi, et viimasel ajal on üle pika aja hakatud siit taas tõuloomi eksportima.

Rääkides Kõljala ühistu kõrgest tasemest, möönis Bulitko, et tõenäoliselt on Kõljala ühistus väga head loomakasvatusspetsialistid, kes on aastaid teinud tõsist aretustööd ja osanud valida häid pulle. Loomade toodangut, kasvu ja välimust aitavad parandada vabapidamisega laudad, kus loom saab tunda end vabalt ja tarbida ööpäevaringselt ka kõrgkvaliteedilist segasööta.

Kõneldes Saaremaa vissinäitusel silma hakanud vajakajäämistest, märkis Bulitko, et võrreldes üleriigiliste ja Euroopa vissikonkurssidega võiks lehmade kõndimisoskus olla pisut parem. Samamoodi võiksid lehmad olla ka pügatud, suurtel näitustel Euroopas pügamata loomi ei näe. Mujal maailmas määrab kõrge koht näitusel ära ka sinu karja väärtuse ja see kajastub ka looma hinnas, mis võib olla keskmisest 3–4 korda kõrgem, selgitas Bulitko.

Saarte vissi valimist uudistama tulnud Kuressaare elanik Heimar Paas leidis aga, et võrreldes tema karjaskäiguajaga enam kui 60 aastat tagasi on praegused lehmad väga esindusliku väljanägemisega. “Nüüd on lehmad ideaalsed, selliseid lehmi ma pole varem näinud,” avaldas vanahärra meie loomakasvatajatele tunnustust.