SALME SALADUSED: Tallinna ülikooli ajalooinstituudi töötaja Liina Maldre uuris Salmelt leitud loomaluid ja kogu see materjal annab hea pildi ka inimestest, kes nendes laevades maetud on.
Foto: Raul Vinni
Sügise hakul peaks trükivalgust nägema Saaremaa muuseumi järjekorras juba 10. kaheaastaraamat. Juubeliväljaanne on varustatud kõigi kaheaastaraamatute koondsisukorraga.
Kaheaastaraamatute koostaja ja toimetaja, Saaremaa muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti ütles, et praeguste kavade kohaselt peaks uus raamat ilmuma septembri hakul.
“Üldjoontes oleme 10. kaheaastaraamatu kokkupanemisel järginud vana traditsiooni,” rääkis Pesti. “Nimelt on meil välja kujunenud põhimõte, et avaldame oma töötajate uurimusi ja ka teisi Saaremaa autoreid, kes põhiliselt on koduloolased, alati on meil mõned üle-eestiliselt tuntud teadlaste artiklid ja igakord oleme püüdnud avaldada ka mälestusi.”
Kõik see tähendab, et kaheaastaraamatute koostamisel ei ole järgitud pelgalt vaid teaduslikku suunda. “Kümnes raamatus on ilmunud puhtalt teaduslikke artikleid koos viiteaparaadiga, nende kõrval on olnud aga ka esseistlikus laadis kirjutisi ja mälestusi,” kirjeldas muuseumi teadusdirektor kaheaastaraamatute koostamise põhimõtet.
Muuseumi oma töötajate uurimused
Rääkides 10. kaheaastaraamatu sisust, alustas Olavi Pesti Saaremaa muuseumi oma töötajate uurimistöödest. Muuseumi direktor Endel Püüa on teinud isiku-uurimuse Saare maakonna kauaaegsest maavanemast Mihkel Nepsist, arhiivraamatukogu juhataja Katrin Äär on uurinud Saaremaal ilmunud kalendreid kuni aastani 1940 ja Mihkli talumuuseumi juhatajalt Tiina Ojalalt pärineb onomastikaalane uurimus “Kihelkonna kihelkonna nimed muutuvas ajas”.
“Viimati mainitud töö kohta võib kohe kindlasti öelda, et säärast uurimust ei ole meie kaheaastaraamatutes varem ilmunud,” lausus Pesti. “Tegemist on äärmiselt põhjaliku ja aeganõudva tööga, mille käigus tuli kasutusel olnud nimed alguses kirikuraamatutest välja kirjutada, seejärel neid analüüsida ja selgitada, millised nimed on ühel või teisel ajalooperioodil enam populaarsed olnud.”
Külalisautorid ja mälestused
Mainekamate külalisautorite kirjutistest märkis Olavi Pesti ära Jüri Peetsi ja Jaanus Valdi kahasse kirjutatud artikli ühest odaotsa tüübist, mis oli Saaremaal väga levinud rauaaja lõpus.
“Loomulikult ei saanud me mööda minna Salme muinaslaevast,” jätkas ta. “Nimelt on Tallinna ülikooli ajalooinstituudi töötaja Liina Maldre põhjalikult uurinud Salmelt leitud loomaluid ja kogu see materjal annab meile ka hea pildi neist inimestest, kes nendes laevades maetud on.”
Mälestustest mainis Olavi Pesti Sulev Tuuväärti kirjutist “Baikonurist Karujärvele”, milles autor meenutab oma teenistust Nõukogude armee raketivägedes, ja Saaremaa muuseumi töötaja Raul Salumäe meenutusi kodanike komitee tegevusest vahetult enne Eesti taasiseseisvumist 20 aastat tagasi.
Ühtekokku on Saaremaa muuseumi 10. kaheaastaraamatus töid 12 autorilt ja raamatu maht on ligikaudu 350 lehekülge. Lisaks on juubelivälja-andes ära toodud ka seni ilmunud kaheaastaraamatute koondsisukord. Raamatu kujundab ja küljendab Kuressaare disainibüroo Logolife OÜ, selle trükkimiseks korraldatud hankekonkursi võitis Tallinna Raamatutrükikoda.
Tehes kokkuvõtteid kahe aastakümne jooksul tehtud tööst, ütles Pesti: “Võib öelda, et kogu see töö on olnud sisukas ja mitmekülgne. Juba ilmunud üheksa raamatu maht on 2740 lehekülge, artikleid on neis ilmunud 99, mälestusi ja publikatsioone 20.” Kõigele sellele tuleks veel liita 10. kaheaastaraamatu statistika.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
maga kaineks, sitahunt.
peaks aitama vä?
On see Arold päriselt olema? Kui jah, saatke ta arsti juurde. Tõeliselt tüütu.
Tunnistan puhtsüdamlikult, et kommunistide, kaabakate ja muude sulide õuduseks olen ma tõesti olemas.
See kaheaastaraamat, millest jutt, sisaldab andmeid Konstantin Sepa kohta.
Saaremaast on mul üksjagu juttu minu enda koostatud ja kirjastad raamatus “Läänemaa ja saarte kommunistid kutsetööl” – Sari “Sortside saladused”.
Saaremaa muuseum keeldus seda müüki võtmast, sest tegu ei olevat turismiraamatuga. Nähtavasti pole sellemuiuseumi juhid tänieni aru saanud, et museum ei ole turisdmiorganisatsioon. õudusega pöördusid ära Kuressaare raamatupoed. Seevastu Orisaares võeti küll müüki. Ja ostsid ja inimesed tänavalt, s,h soomlased. Üks KIhelkonna kommar, endine partorg, ostis samuti, kuid seejärel kaotas eneevalitsuse ja hakkas minuni jõudnud andmetel mu tausta uurima.
Mis puutub minu muudesse sidemertesse Saaremaaga ja Vilsandiga, siis palun lugele viimast augustikuist “EEsti Loodus”.
Kui on veel küsimusi, vastan meelsasti.
On kirjutatud: kommunistide, kaabakate ja…
Peab olema. kommunistide, tavakaabakate ja..
Vabandan ränga ebatäpsuse pärast.
Mida sa kosserdad Saaremaal.Sinu sõimlemisest oleme tüdinenud.Ja see kohutav lohakus ning kirjavead……..
Kirjavead ei tee kellelegi au. Mida oskan enda kaitseks öelda?
Vashest, ehk selgitan, kuidas olen sunnitud kirjutama, Saan kirjutada vaid voodis lamades tavaklviatuuri abil. Klaviatuur asub väljasirutatud käe ulatuses. Kirjutan ühe sõrmega ning põhiselt küünarliigest kasutades. Mitte alati ei tava sõrm õiget klahvi.
Kuvar (õhuke) asub samuti voodi kohal oleva ristriiuli peal. See on arvutist kõrhemal ning veelgi kaugemal. Teksti on raske lugeda. Zoomimisel kaoks ola teksti “nurga taha” ning kahjuks ei saa kommenteerimisel ka spellerit kasutada.
Olen sel moel siiski 2 raamatut kirjutanud, neist üks ilmunud. Ma ei ole voodihaige, kuid vähist puretud kaelalülide tõttu mu pea loksub sõna otses mõttes kaela otsas. Liiga sügava kummardamise juures sulgub üks akaalukeskust varustav veresoon ning kukun teavusewtult maha. Aga seejuures verevarustus taastub ning elu läheb edasi.
Kuniks elan, võitlen kommunismiga ja kommunistidega. Oma elu parimad aastad olen pidanud oma suud kinni hoidma. Aga mitte iial ma poleks suutnud uskuda, et kunagistest sini.must-valge vihkajatest saavad kord selle suurimad LIPUTAJAD.
Ja kuidas aitab see raamat kaasa meie põllumajanduse arengule?