VESI JUBA SOE: Juba kaks nädalat tagasi oli Kuressaare ranna vesi piisavalt soe üheksandike jaoks, kes kooli lõpu puhul veesõda pidasid. 1. juunil oli Roomassaares vee soojus 14,8 kraadi.
Foto: Sander Ilvest
Õhutemperatuuri kõikumise poolest aasta üks murrangulisemaid kuid näitas oma palet ka tänavu, kui Vilsandil oli minimaalse ja maksimaalse õhutemperatuuri vahe 25,6 kraadi. Roomassaares tõusis temperatuur viie päevaga üle 20 kraadi.
Ilm küll soojenes jõudsalt, kuid midagi enneolematut tänavustes temperatuurides siiski ei olnud. Sõrves oli mai keskmine 9,4, mis on 0,8 kraadi kõrgem kui pikaajaliste mõõtmiste keskmine. Alla jäi tänavune keskmine ka eelmisele aastale, küll vaid 0,3 kraadiga. Kõrgeim keskmine temperatuur oli mais 2002. aastal, kui sooja oli keskmiselt 11,8 kraadi. Sõrve keskmise kanti küündisid ka Vilsandi ja Roomassaare keskmised temperatuurid, mis olid 9 ja 9,8 soojakraadi.
Kolme vaatluspunkti kõige soojem päev oli mai viimane päev Vilsandil, kus mõõdeti 25,7 soojakraadi. Sõrves oli kõige rohkem sooja 20,8 ja Roomassaares 21,7 kraadi. Kaks viimast näitajat mõõdeti siiski 10. ja 11. mail, mitte kuu lõpus nagu Vilsandil. Kui arvestada, et Sõrve minimaalse temperatuurina mõõdeti 2. mail –0,1 °C ja Roomassaares oli sama näit 6. mail, võib öelda, et viimases mõõtmiskohas kerkis õhusoojus viie päevaga üle 20 kraadi.
Sademeid oli kõikides mõõtmiskohtades veidi üle normi, kuid vähem kui mullu. Päikesepaistet jätkus seevastu kõvasti rohkem, kui norm ette näeb ja möödunud aastal paistis. Sõrve oli oma 326 tunniga lausa Eesti päikesepaistelisim koht. Vilsandil paistis päike 307 tundi ja Roomassaares oli päikest 320 tunni jagu. Normtundideks on mais arvutatud 290 tundi.
25,6 plusskraadiga lõppenud maikuusse jagus siiski veel lundki. 2. mail mõnes kohas mahasadanud lumevaip sulas siiski tundide jooksul. Varasemast on aga teada, et kõige hilisem mõõdetud lumi on olnud maas Sõrves 21. mail 1980. aastal. Selle paksus oli küll alla 0,5 sentimeetri.
Juuni tõotab soojem tulla
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi kohaselt tuleb alanud kuu tavalisest soojem. Ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain ütles Postimees.ee-le, et juuni esimene nädal kujuneb tänu kõrgrõhualale kuivaks, edaspidi muutub ilm aga ebapüsivaks. “Kord tugevneb kõrgrõhuala Eestist ida-, siis jälle läänepool,” selgitas ta. Aeg-ajalt saabub kas lõuna- või idapoolt subtroopiline õhumass, mis kergitab õhutemperatuuri maksimumid 25 kraadist kõrgemale.
Kuna jääme sageli vahetuvate soojemate ja külmemate õhumasside kokkupuutealale, on sagedased hoo- ja äikesevihmad. Merilaini sõnul jaotuvad sademed väga ebaühtlaselt, mis tähendab, et mõnes kohas on oodata palju vihma, teises aga võib-olla üldse mitte. Kokkuvõttes peaks sademete hulk jääma normilähedaseks (norm 33–67 mm).
Kuu keskmine õhutemperatuur kujuneb prognoosi kohaselt tavalisest kõrgemaks (norm on 13,0–15,6 kraadi). “Näiteks täna on ööpäeva keskmine temperatuur pea 10 kraadi normist kõrgem,” ütles Merilain kolmapäeval. “Juba homme on aga oodata ilmamuutust, mis rannikul palavuse taganema paneb.”
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
huvitav, kelle või mille jaoks seda roomassaare vaatlus punkti peetakse. siis kui linnas oli üle 20 kraadi, näitas sealne vaatluspunkt endiselt 12. ma olen jälginud, et sealne näit on väga tugevalt seotud tuule suunaga, kui on tuul maa poolt, on sealne näit sarnasem linna temperatuuriga, kui merelt, siis mitte.
sama teema on ka talvel, merest kaugemal on -20 seal vaevalt -6.
mind paneb imestama, miks kohalikud turismiettevõtted juba häält ei tõsta, et saaremaa kohta nii valesid andmeid igal pool näidatakse
EMHI ilmajaamade asukoht ja seal kajastuvad näidud tulevad teemaks alati, kui läheb soojemaks või külmemaks ning õnneks on see ka korduvalt lahti seletatud, miks EMHI mõõtejaamad on selliste kohtade peal.
Üks argument on see, et kui mõõtejaam viia teise koha peale, siis näitab ta hoopis teisi numbreid ja kaob ajalooline side eelmiste mõõtmistega. Kui Vilsandi mõõtejaam viia Kihelkonnale ja Roomassaare mõõtejaam viia Sikasaarde, siis ei saa neid näitusid enam võrrelda näitudega, mis olid kuu aega tagasi, aasta tagasi, kümme aastat tagasi või sada aastat tagasi, sest lihtsalt pole millega võrrelda.
Muidugi ka teised nüansid – näiteks lennuohutuse seisukohast on vaja teada, millised on ilmastikutingimused Kuressaare Lennujaama juures, mitte Kuressaare Lennujaamast kaugel jne jne
Üks ei välista aga teist – turistide jaoks võib mõõta tuult, temperatuuri, suhtelist õhuniiskust jne seal, kus turistid on. Mõõdetakse ju Titeranna veetemperatuuri ikka Titerannas 1m sügavusel vees, mitte Roomasaares (sama ka õhutemperatuuriga) ja Kuressaare linna automaatne ilmajaam oli viimati kas linnavalitsuse või kultuurikeskuse katusel (päris täpselt ei mäleta).
Saaremaal on kaks kohalikku ajalehte ka – sünnid on kirjas ühes lehes ja surmad teises ;)
no EMHI avagu siis uus jaam kuskil rohkem sisemaal, või ärgu pidevalt ennustagu siis selle jaama tulemuste põhjal siia totaalselt erinevat ilma. kui algandmed on juba merelised, siis ei saagi ju pisut kaugema koha jaoks õiget ilma ennustada. lisaks on sealse vaatlusjaama andmed kaheldava väärtusega, kuna on tuule suunast liiga palju mõjutatud.
mis lennujaama puutub, siis on neil omad aparatuurid.
muide sisemaal, valjalas on maanteameti vaatlusjaam, päris huvitav on neid andmeid võrrelda EMHI omadaega. http://www.balticroads.net
Tegelikult on suur vahe ka tegelikel temperatuuridel ida- ja lääne-Saaremaa vahel. Talvel on Kuressaare pool -7kraadi külma, Orissaare pool siis -15. Kui ühes otsas sajab vihma, siis poole Valjala pealt läheb piir ja teine pool oo puru kuiv jälle; samuti ka suvel on temperatuurid poole võrra erinevamad.!
Aga telekast ilmateadet vaadates tuleb Pärnu ja Kuressaare näit keskmine võtta ja siis saab umbes ligilähedase tulemuse, mis ilm tegelikult oo.
Minu meelest pole siin kahtlast ega imelikku midagi , et mereääres on teistsugused temperatuuri lugemid nii suvel , kui talvel. Meri suvel jahutab ja talvel jälle soojendab —- seda nimetatakse mereliseks kliimaks ja nuriseda pole midagi, inimestel on selliseid andmeid ka huvitav ja kasulik teada. Saarlased käivad ikka merel ka , siis vähemalt teavad mis temperatuurid neid seal ootavad. Ja otse loomulikult on temperatuurid mereääres tuule suunast mõjutatud —– lõunapoolt tuleb ikka lätlaste välja hingatud semat õhku :)
natuke täpsemat infot Kuressaare kohta, kui Roomassaare EMHI jaam, annab Teetormaja andur jahisadamas. näeb seda http://webcam.tt.ee .
Tormaja võiks ühe anduri oma kontorisse ka panna, saaks täpsemaid andmeid meretuultele mitte-avatud linnast.
kle, kui sa ei taha aru saada mida ma rääkisin, siis pole midagi teha
(paku välja mitu % siinse maakonna elanikest käib merel ja on sõltuvuses ilmast)