Tuulepargi arendaja seljatas riigi (3)

Muhu vallas tuuleparki arendada sooviv OÜ Baltic Wind Energy seljatas kohtus keskkonnaministeeriumi, kui riigikohus tühistas oma teisipäevase otsusega valitsuse määruse firmale kuuluvate kinnistute hoiualadena kaitse alla võtmise kohta.

Kohtuvaidluse keskmes on Muhu vallas Võilaiul asuvad viis kinnistut, mis Baltic Wind Energy 2007. aasta 17. mail tuulepargi arendamiseks ostis, kuid mis läksid päev hiljem valitsuse määrusega hoiualade kaitse alla. Baltic Wind Energy esitas seejärel kaebuse valitsuse vastava määruse tühistamiseks osas, milles määrusega kaitse alla võetud Võilaiu hoiuala hakkas hõlmama ka firmale kuuluvaid Roostiku, Nuka, Kadastiku, Kruusiaugu ja Lagle kinnistut.

Baltic Wind Energy tõi välja, et valitsuse määruse seletuskirja kohaselt on hoiualade kaitse alla võtmise põhjendusena toodud asjaolu, et need alad on oma loodusväärtuste tõttu arvatud üleeuroopalisse kaitstavate alade võrgustikku Natura 2000, kuid valitsuse 2004. aasta 5. augusti korralduse järgi Roostiku, Kadastiku, Nuka, Kruusiaugu ja Lagle kinnistu Natura 2000 võrgustikku ei kuulunud. “Kuna kinnistud Natura võrgustikku ei kuulunud, puudus valitsusel alus arvata need Võilaiu hoiuala koosseisu,” märkis kaebaja.

Ühtlasi väitis Baltic Wind Energy, et valitsuse vastav määrus on põhjendamata, kuna selles ei ole märgitud ühtki looduskaitseseaduses nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldust.

Riigikohus märkis, et Võilaiu hoiuala kaitse alla võtmisel ei oleks määruse vastuvõtmisega tulnud küll läbi viia uut täiemahulist avatud menetlust, kuid kinnistuomanikke oleks tulnud teavitada menetluse jätkumisest ning neile oleks tulnud enne hoiuala kaitse alla võtmist 2007. aasta mais anda uuesti võimalus esitada oma seisukoht.

Muuhulgas heitis riigikohus ette, et kinnistute kaitse alla võtmist pole vastavas määruses piisavalt motiveeritud. “Vaidlustatud määruses on esitatud üksnes loetelu kogu Võilaiu hoiualal kaitstavate elupaigatüüpide ja linnuliikide kohta.

Samas puuduvad viited muudele dokumentidele, näiteks eksperthinnangud, loodusväärtuste asukohta näitavad kaardid ja muu selline, millest võiks selguda hoiuala piiride põhjendused, selgitused, kus konkreetsed loodusväärtused hoiualal asuvad, kaitserežiimi valiku argumendid ja muud põhjendused. Seega on lisaks õigusliku aluse ebapiisavusele nõuetekohaselt välja toomata ka akti faktiline alus,” märkis riigikohus BNS-i teatel.

Print Friendly, PDF & Email