Juhtkiri: Asjad ununevad

Alles see oli, kui kogu riik leinas Haapsalu lastekodu tuleõnnetuses hukkunuid ja hakati jälle rohkem rääkima tuleohutusest. Sellega seoses avastati ka, et Kuressaare väikelastekodus pole tulele vastupidavaid uksi.

Isegi ettekirjutuse oli päästeamet neile juba paar aastat tagasi teinud, kuid see dokument oli kaotsi läinud. Ja koguni raha oli lastekodul eelmisest aastat üle jäänud, kuid see kanti lihtsalt riigi kaukasse tagasi. Oma rolli mängis ka asutuse juhi vahetumine, sest uus juht polnud probleemist teadlik.

Aega on mööda läinud, ent uksi pole ikka. Otsitakse ja lubatakse raha. Teiseks poolaastaks. Selge on, et asjad ununevad, ka kõige hirmsamad õnnetused ei meenu iga päev ja elu läheb omasoodu edasi.

Loogiline oleks olnud, et kui avastati, et kellegi hooletuse, tähelepanematuse, venitamise või teab mille tõttu veel on Kuressaare väikelastekodu punasest kukest ohustatud lubatust rohkem, oleks pidanud kiiresti reageerima.

Aga nii see kord juba on, et kui midagi juhtub, jahvatavad poliitikute ja ametnike suud kiiremini kui mõned kuud hiljem. Ennegi on nii juhtunud. Õnnetus ei hüüa aga tulles. Ning kui mõelda, et eile oli lastekaitsepäev, oleks need paljuräägitud uksed olnud väikelastekodule kena kingitus.

Print Friendly, PDF & Email