Tsirkus Eesti Energia moodi (4)

Eile oli kuu viimane päev ja Eesti Energia (EE) ausa (ehk ka lihtsameelse) kliendina hakkasin juba varahommikul oma tarbitud elektri näitu teatama.

Nimelt on mul energiafirmaga sõlmitud lepingus kirjas, et näit tuleb neile teatada iga kuu viimasel päeval. Lisaks ilutses EE koduleheküljel reklaamihõnguline lubadus: Teatage elektriarvesti näit internetikeskkonnas ajavahemikus 29.05–03.06.2011, nii osalete elektrijalgrataste loosimisel.

Mida aga teha ei olnud võimalik, oli EE-ga sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmine. Tarbitud elektri näitu polnud võimalik veebikeskkonnas teatada! Ühesõnaga, kordus sama lugu, mis leidis aset 30. aprillil. Tookord suhtusin asjasse mõistvalt: EE esindajad teatasid ju pidevalt, et neil on käivitamisel uus kliendisüsteem, mistõttu võib klientide teenindamisel esineda tõrkeid.

Arusaamatuks jääb aga, et kõik see kordub uuesti kuu aega hiljem. Ja kas EE koostab nüüd taas mulle elektriarve mingi ebamäärase PROGNOOSI alusel? Nii väga tahaks EE klienditeeninduselt (õigem oleks vist öelda kliendiMITTETEENINDUS) küsida: kuidas käituksid nemad, kui näiteks mõne kaupluse müüja teatab teile, viidates tehnilistele raskustele kassaaparaadi töös, et koostab arve mitte teie ostukorvis olevate kaupade hinna alusel, vaid oletatava tarbimise või, nagu EE klienditeenindus seda nimetab, PROGNOOSI alusel? Kas see ongi turumajandus EE stiilis? Ja kas säärane prognoosi järgi arvete koostamine on üldse seaduslik?

Ja veel: miks paneb EE oma veebileheküljele tarbijat eksitava reklaami (à la “teata näit internetikeskkonnas”), kui selles reklaamis lubatud toiminguid ei saa sooritada?

EE ametlikud esindajad (viimati juhtusin neid kuulama 30. mail Vikerraadio saates) väidavad, et kuu lõpupäevil ja uue kuu alguses on näitude teatamise tippaeg, mistõttu klienditeenindus on üle koormatud. Kas Eesti on siis tõepoolest niivõrd suur riik, et maailmas ei leidu lahendusi, kuidas teenindada enam-vähem kvaliteetselt 1,4 miljonit inimest? Mujal maailmas elab umbes niipalju inimesi ühes korralikus linnas.

Kõigest sellest saab vist teha vaid ühe järelduse: EE klienditeenindus ei tule oma tööga toime, sest nad ei ole isegi võimelised kokku lugema, kui palju on neil reaalselt tarbijaid. Vastasel korral ei oleks säärast nn süsteemi umbejooksmist lihtsalt toimunud. Jääb vaid loota, et see tsirkus EE moodi siiski peagi lõpeb.

Print Friendly, PDF & Email