
PETLIKULT SUURED RAHANUMBRID: Ametliku kursi järgi on 20 000 Valgevene rubla väärt vaid umbes 2,9 eurot.
Pärast üle kahe kuu kestnud eksperimenti rahaturul olid Minski võimukandjad sunnitud tunnistama, et tekkinud olukorras on ainus väljapääs rahvusvaluuta devalveerimine. Ja ehkki ametiisikud ega ka valitsuse kontrolli all olev meedia sõna “devalveerima” ei kasuta, siiski alandati selle nädala teisipäeval Valgevene rubla ametlikku kurssi USA dollari suhtes veidi enam kui 56% võrra. Kui varem maksis üks dollar 3155 Valgevene rubla, siis nüüd juba 4930 rubla. Valgevene võimude säärane samm päästis terves riigis valla tõelise ostupaanika.
Asjatundjate väitel oli Valgevene rahvusvaluuta devalveerimine hilinenud samm. Seda oleks pidanud juba ammu tegema, ent poliitilistel põhjustel (läinud aasta lõpul soovis president Aleksandr Lukašenka enda tagasi valimist) hoiti probleeme vaka all.
Siit ka põhjus, miks devalveerimine kohe ilmselget positiivset tulemust ei andnud. Vähemalt sel nädalal jäi mulje, et olukord Valgevenes on hoopiski veel enam kiiva kiskunud: rahavahetuspunktides välisvaluuta (dollarid, eurod, Vene rublad, Ukraina grivnad jne) välja ei ilmunud, impordiga seotud ettevõtete tegevus on endiselt halvatud ning kuna inimesed püüavad oma rahakotis olevatest “jänkudest” (niimoodi nimetab Valgevene rubla rahvas – toim) kiiresti vabaneda, on nõudlus toiduainete ja tarbekaupade järele endiselt suur.
Samas elab riik nagu inertsi jõul endiselt edasi valuutakursside paljususe tingimustes – nendeks on ametlik kurss, kommertskurss, pankadevaheline kurss ja nn mustal turul kehtiv rahavahetuskurss.
Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist
Ei ole meil kunagi mingit nõukaaega olnud, küll aga oli vene okupatsioon, mida leebemal kujul jätkavad tänased asustuskolonistid. See eufemism on kohatu.
“Nõukas” oli see aeg nn nõukatele inimestele, kes alati teadsid head nõu, kuidas okupante paremini teenida ning riigi tagant virutada.