16 aastaga on Kuivastu–Virtsu liini kasutanud pea 17 miljonit reisijat. See on üsna hoomamatu arv. Võrdlusena võib tuua, et selle ajaga on üle Suure väina liikunud pea 13 korda sama palju rahvast kui Eestis elanikke. Või siis sama palju rahvast kui Hollandis või Kasahstanis elanikke.
Kui kodusemaks minna, võib võrdluseks tuua, et Kuressaare kõik elanikud on selle aja jooksul sõitnud üle väina 1100 korda. Väinamere ülesõidu (nii reisijad kui ka sõidukid – toim) graa list joont vaadates võib tõdeda, et tegelikult on see üsna sarnane üldise majanduskasvu või -langusega.
16 aastaga on ühiskonnas palju muutunud – autode arv, inimeste harjumused ja võimalused, ettevõtluse areng, turismisektori oluline kasv. See kõik eeldab ka laevaliikluse uuenemist. Laevastikus on vahetatud laevu, sadamaid on rekonstrueeritud ja ülesõiduaeg on lühenenud.
2011. aasta kujuneb üle väina sõitjatele teistsuguseks – esmakordselt väljuvad graa kureisid iga 35 minuti järel ning liinil on kaks uut ja suurt laeva. Ajad, mil tormi tõttu pidi sadamas istuma või jaanipäeval enne tunde ootama, kui üle said, on möödas.
Eelmisel aastal ja tänavu liinile tulnud uute laevade võimsus ja teadmine, et järjekordasid enam pole ja sõiduaeg on lühem, peab inimeste teadvuses veel mõnda aega kinnistuma. Sellised protsessid ei avaldu statistikas päevapealt, vaid vajavad rohkem aega. Seega võib tulevikku vaadates väita, et kui teha samasugune ülevaade paari-kolme aasta pärast, on ülesõitjate arv jälle kasvutrendis.
Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Seega oleks püsiühendusel kasutajad veelgirohkem. LIdaka suurenev kaubaringlus.
Do you have more great atircels like this one?