Mardikate puretud kirikud võetakse suvel käsile (2)

Sel nädalal käis Ruhnus puidumardikate probleemist rääkimas Eesti maaülikooli maaehituse osakonna puitkonstruktsioonide lektor Kalle Pilt ning tegi teatavaks plaani alustada mardikate puretud kirikute päästmisega ikkagi juba sel suvel.

FaBB-i (Fungi and Beetles in Buildings on Islands of Baltic Sea) projektijuht Kalle Pilt kinnitas Saarte Häälele, et projekt areneb pidevalt edasi ning näiteks Ruhnu kivikiriku torni tugevdused peaksid juba selleks sügiseks tehtud saama. Sellele järgnev mardikavastane töötlus algab aga juba järgmisel aastal. Lisaks tahetakse antud projekti raames käsile võtta Ruhnu Korsi talu, et ka seda järgmisel suvel korrastama asuda.

“Seda siis mardikate arvukuse vähendamise läbi,” tutvustas Kalle Pilt praegu kavas olevaid plaane. Puidukonstruktsioonide lektori sõnul koguneb juuli teises pooles Ruhnu terve hulk spetsialiste, kellest osa on mardikateadlased, osa konservaatorid-restauraatorid, lisaks ehitusinsenerid ja muinsuskaitse esindajad. Koos hakatakse kirikutele koostama muinsuskaitse eritingimusi nii mardikakahjustuste töötlemiseks kui ka torni tugevdamiseks.

Keskkonnasõbralikkus esikohal

Olukord Ruhnu kirikutes on Kalle Pildi sõnul juba üsna hull ning täpsemalt on seda Pildi juhendamisel uurinud maaülikooli magistrant Merilin Melesk, kes tegi Ruhnu kivikiriku torni tugevuse ja stabiilsuse arvutused vastavalt kehtivatele standarditele. Arvutustes kasutati tuulekiirust 45 m/s, mis on olnud saarel viimase 50 aasta tugevaim, ning arvutuste tulemusena oli näha, et kaks torni kandvat puitelementi ei pea vastu.

See tähendab omakorda, et kui vähemalt kaks elementi vastu ei pea, tekib seal ahelreaktsioon ehk nende koormus kandub järgmistele ja nii aina edasi. “Teoreetiliselt sellise tuule korral kiriku torn langeb kokku, ja see on juba päris tõsine asi,” kinnitas Kalle Pilt.

Mardikate tõrjumise juurde tagasi tulles selgitas Pilt, et eesmärk on kasutada võimalikult keskkonnasõbralikke meetodeid. “Aga seda konkreetset meetodit ei ole veel otsustatud,” sõnas ta. Praegune hetkeplaan on tema sõnul see, et kuulutatakse välja rahvusvaheline hange mardikakahjustuste töötluse osas, kus kriteeriumidest esimesele kohale ei seata mitte maksumust, vaid keskkonnasõbralikkus. Teisel kohal on kultuuriväärtuste säilimise tingimus ja alles kolmandal maksumus. “See tähendab, et keskkonnasõbralikkust peame kõige olulisemaks,” märkis Pilt.
Vajalikud summad kirikute korrastamiseks on Kalle Pildi sõnul olemas.

“Meie projekti elluviimiseks on Interreg IV A Kesk-Läänemere programmi saarte alamprogrammist eraldatud raha, millega kaetakse 85 protsenti tööde maksumusest. Omafinantseeringu osa, 15 protsenti on kultuuriministeerium ja muinsuskaitseamet eraldanud läbi pühakodade programmi,” kinnitas ta.

Kui suurte summadega täpsemalt tegemist on, Pilt oma sõnul välja tuua ei saa, kuna otsustatud on, et hanke korraldamisel ei anta huvilistele orienteeruvat summat spikriks ette. “Teeme selle võimalikult odavalt, aga kui läheb kallimaks, tuleb eelarves väikseid muudatusi teha. Töö iseenesest on meie jaoks väga oluline,” lausus Pilt.

Uut torni pole mõtet ehitada

Kuigi Saarte Häälega kõnelenud ruhnlased on õhku visanud kahtluse, et kas poleks hoopis targem selliste projektirahade eest kirikutele üleüldse uus torn ja katus ehitada, ei oleks selline lahendusvariant Kalle Pildi sõnul kuigi otstarbekas ja nende projektist lähtudes isegi mitte võimalik. “Kahjuks Euroopa Liidu konkreetne programm ei anna raha uue torni ehitamiseks.

See tähendab seda, et kui plaanida uus ehitada, peaks seda rahastama mingi muu programm,” selgitas ta. Lisaks on mardikateprobleem Ruhnus niivõrd tõsine, et kui panna kirikusse täiesti uued puitkonstruktsioonid, siis kataks see mardikatele sõna otseses mõttes uue pidulaua. “Veelgi enam, nende levik aktiviseeruks, mitte ei väheneks. Uues puidus on mardikate vastsetele väga kergesti kättesaadavad toitained,” kinnitas ta.

Print Friendly, PDF & Email