Huvitav tutvumisreis Inglise põllumajandusega

17.–20. mail toimus Baltic Agro eestvedamisel õppereis Inglismaale rohumaade alasele messile Grassland & Muck 2011 Warwickshire’is.

Õppereisi eesmärk oli piimatootmisega tegelevatele põllumeestele ülevaate andmine rohumaade väetamisest, toodetest, tehnoloogiast, heinaseemnetest, rohumaade rajamisest, hooldamisest ja kasutuskogemusest Inglismaal. Toimusid seminarid, ka oli messil väljas uusim silotootmise tehnika koos tööde demonstratsiooniga. Erinevad firmad esitlesid töötavaid niidukeid, kaaruteid, vaaluteid, silokogumiskärusid, silorulle, läga- ja sõnnikulaotureid.

Ka Eesti põldudel on palju uut silo- ja heinatehnikat, kuid hea kogemus oli kõike seda tehnikat kohapeal töötamas näha. Huvi iga kolme aasta tagant toimuva messi vastu oli väga suur. Õppereisi teisel päeval külastasime kahte farmi. Esimene farm asus Staffordis, kus loomi karjatatakse vanade inglise traditsioonide kohaselt.

Farmis oli 400 lüpsilehma ja 200 ha maad. Farmis on tegemist voorpoegimisega (jaanuar, veebruar, märts), ülejäänud aja on kõik loomad karjamaal. 200 ha maad on jaotatud kopliteks ja elektrikarjusega veel poolitatud. Iga päev lähevad lehmad uuele rohumaale ja vana väetatakse. Lehm saab aastas poegimisjärgselt 500 kg jõusööta ja keskmine väljalüps lehma kohta on 6100 kg.

Teine farm, mida külastasime, oli ülikooli õppefarm Nantwichi lähedal. Üksuse koosseisu kuulub uus 250 lehmaga vabapidamislaut lüpsiplatsiga, farm 1500 seale ja lisaks oli veel lambafarm. Ehitamise lõppjärgus oli biotehas oma läga ja silojäätmete töötlemiseks. Selles farmis olidki töötegijad üliõpilased, et omandada peale teadmiste ka praktilisi kogemusi.

Sarnaselt Eestiga lõpetavad ka Inglismaal paljud väiketootjad oma tegevuse, kuid suuremad investeerivad ja piimatootmise tase langenud ei ole. Keskmine farmi suurus on 300 lehma ning üha rohkem hakatakse investeerima robotlautadesse.

Inglismaa kliima võimaldab loomasöödaks kasvatada palju raiheina, mis on väga kõrge toiteväärtusega, kuid meie tingimustes raihein hästi kasvada ei taha. Igas riigis peavad põllumehed nägema palju vaeva, et oma tööde ja tegemistega toime tulla. Huvi põllumajanduses töötamiseks annab uus kaasaegne tehnika ja tehnoloogia kaasajastamine.

Liilia Eensaar
Õppereisil osalenu

Print Friendly, PDF & Email