Saarlaste laenudega suurt muret pole (1)

SEIS PAREM KUI ARVATI: Aivar Sõrme sõnul on problemaatiliseks osutunud vaid iga 50. kodulaen.
Foto: Egon Ligi

Läinud nädalal teatas Eesti Pank, et kolmandikul kodulaenu omanikest ületab laenusumma tagatise turuväärtust ning inimeste võlakoormus on üleüldse suhteliselt suur.

Keskpanga teatel moodustas majapidamiste võlakoormus Eestis eelmise aasta lõpus 52 protsenti SKP-st. Üle 90 protsendi majapidamiste laenudest on panga andmeil ujuva intressimääraga ja majapidamiste laenuvõimet ohustab seetõttu kõige enam baasintressimäära tõus.

Nordea panga kommunikatsioonijuht Jane-Liina Liiv kinnitas Saarte Häälele, et nende kliendid on Saaremaal vägagi korrektsed ja kohusetundlikud ning tagasimaksetega viivitajaid on minimaalselt. Valdavalt on Nordea Saaremaa kontoris Liiva sõnul ülekaalus eraisikute kodulaenud, kuna ettevõtete osakaal on saarel küllalt väike.

Ettevõtete poolt on huvi peamiselt investeerimislaenu ja arvelduskrediidi vastu ehk peamiselt soovitakse laenu käibevahendite soetamiseks. “Saaremaal asuv kinnisvara on atraktiivne, mistõttu on ka hind teiste Eesti regioonidega võrreldes mõnevõrra kallim. Keskmine laenusumma jääb kodulaenu klientidel enamjaolt vahemikku 19 000–32 000 eurot,” nentis Jane-Liina Liiv.

Kuressaare SEB panga direktori Aivar Sõrme sõnul on viimase kümne aastaga eralaenude maht praktiliselt seitsmeteistkordistunud ja nende maht oli Eestis aastalõpu seisuga ca 7 miljardit eurot ehk siis suurusjärgus üle 5000 euro iga elaniku kohta, pensionärid ja sülelapsed kaasa arvatud.

Regionaalses mõistes järgib laenukoormus Sõrme sõnul üsna selgelt põhimõtet, et mida suurem linn ja arenenum maakond, seda rohkem ja julgemalt on inimesed ka krediiti kasutanud. “Kui veel 2000. aastate alguses oli meie maakonnas laenutase võrdlemisi tagasihoidlik, siis tänane number 2500+ on täiesti selline maakondlik keskmine,” rääkis Sõrm.

Kiire laenukasv sai tema sõnul otsa masu saabumisega 2008. aastal ja on viimastel aastatel asendunud ca 3-protsendilise langusega. Asjade edasine käik sõltub juba majanduse üldtendentsist. “Arvatavasti näeme tulevikus jälle mõningast tõusu, vaevalt aga enam selliseid kordistumisi nagu aastatel 2005–2007,” prognoosis SEB panga direktor.

Lõviosa eraisikulaenudest moodustab SEB-s eluasemelaen, liisingu ja tarbimislaenude osakaal on palju väiksem. Sõrm tõi välja, et kui kõige raskematel aegadel avaldati tihtipeale süngeid prognoose makseraskustes olevate eluasemelaenude käekäigu suhtes, siis tegelik elu on näidanud midagi muud.

“Reaalsuses on problemaatiline vaid iga 50. kodulaen ja neist omakorda on tõsiseks probleemiks kujunenud nii laenu võtjale kui ka pangale siiski vaid mingi murdosa,” kinnitas Sõrm. Positiivne on tema sõnul ka tänane trend, kus tööhõive olukorra paranedes murelaenude osa mitte ei suurene, vaid väheneb, sest paljud inimesed on saanud vahepealsetest ajutistest raskustest üle.

Mõneti kehvem on pilt puhtalt tarbimislaenude osas ehk siis selle raha tagasimaksmisega, mida laenati jooksvateks vajadusteks, vahel ka hetkeemotsioonide najal, möönis Aivar Sõrm. Samas on ka nende osas nihe paremusele ilmselge ja ajafaktor on panga direktori sõnul see, mis enamiku asju lõpuks ära lahendab.

“Lõpetuseks arvan, et kogu see pilt on üsna sarnane üle terve Eestimaa ja Saaremaale spetsiifilised iseärasused puuduvad, siin ollakse oma kohustuste täitmisega lihtsalt pisut hoolsamad nagu väikeses kogukonnas tavaks,” nentis ta.