Kohanimi Hellamaa ajas laupäeval segadusse häirekeskuse korrapidaja, kes saatis Hiiumaale kutsutud kiirabi hoopis Muhu saare samanimelisse külla.
“Jätkuvalt saab kinnitust, et keskuse viimine Pärnusse võib inimese pikaks ajaks abita jätta,” võttis segaduse kokku Hiiumaal valu kannatanud inimese lähedane. Saaremaalt nädalavahetuseks perele Hiiumaale küll läinud naine rääkis Saarte Häälele, et nad helistasid laupäeval kiirabisse ja ütlesid aadressiks Hiiumaa, Pühalepa vald, Hellamaa. Nimelt vaevas tema õde juba teist päeva peavalu, millele kuus valuvaigistitabletti leevendust ei toonud. Häirekeskusest lubati abi saata.
Poole tunni möödudes olid hädasolijad valmis uuesti kiirabisse helistama, kui telefon helises ja küsiti, kas nemad kutsusid kiirabi. “Vastasime jaatavalt ja siis tuli välja, et abi oli Muhumaale Hellamaa külasse saadetud. Saime ikka päris vihaseks, inimene võib ju selle ajaga juba ära kooleda,” ütles pahane naine. Nende ees vabandati ja saadeti seekord juba Kärdlast kiirabi, mis jõudis kohale 15 minuti pärast.
“Inimene pidi 45 minutit valudes kannatama, enne kui abi temani jõudis. See ei ole päris normaalne, kurb, kurb,” ütles nördinud hiidlane Saarte Häälele. Õnneks oli kahest süstist peavalu vastu abi juba kümme minuti möödumisel.
Häirekeskuse kommunikatsioonijuhi Edvi Freibergi sõnul määras häirekeskuse Lääne-Eesti keskuse päästekorraldaja väljakutse prioriteediks B (braavo) ning registreeris kutse andmebaasis kell 18.55. Braavo-kutse korral tuleb häirekeskusel anda kiirabibrigaadile väljasõidukorraldus vähemalt kahe tunni jooksul alates kutse registreerimisest andmebaasis.
“Häirekeskuse päästekorraldaja andis väljasõidukorralduse ekslikult aga Orissaare kiirabibrigaadile sõiduks Muhu saarele Hellamaale,” ütles Edvi Freiberg, lisades, et mõistes eksitust, helistas päästekorraldaja Hiiumaale seal kiirabi vajanud inimesele ja vabandas.
“Häirekeskus peab väga oluliseks pakutava hädaabiteenuse kõrget kvaliteeti. Kuna meie põhiülesanne on oma tegevusega hädasolijatele parimal võimalikul viisil abi osutamine, siis vabandame siiralt Hiiumaal abi oodanud abivajaja ees ning jääme lootma, et selline ebameeldiv kogemus ei mõjuta edaspidi saare elanike arvamust häirekeskusest,” lausus Edvi Freiberg.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
See “kommunikatsioonijuht” on lihtsalt pressiesindaja/tõeväänaja, kelle põhitöö on mainekujundus, ehk
“”…jääme lootma, et selline ebameeldiv kogemus ei mõjuta edaspidi saare elanike arvamust häirekeskusest,” lausus Edvi Freiberg.”
Muidugi on kena kriisikommunikatsioon ja suhtekorraldus sellest B (braavost) kirjutada ja Braavo-kutse korral tuleb häirekeskusel anda kiirabibrigaadile väljasõidukorraldus vähemalt kahe tunni jooksul alates kutse registreerimisest andmebaasis.
Järgmise jama puhul saame rääkida näiteks seda, et andmebaas jooksis kokku vms – kommunikatsiooni sisulise küljega “kommunikatsioonijuht” ei tegele.
ega vist ennem midagi ei muutu,kui mõne kõrge riigitegelasega selline aps ei juhtu…Seni peame ikka lootma,et pärnakad tunnevad saari sama hästi kui me ise!
Selline tulemus tekib ikka, kui kärbes üritab käituda samamoodi nagu elevant. Süsteem tuleb üles ehitada selliselt, et kohalikel sellest kõige rohkem kasu oleks. Meil, aga ahvitakse naabreid, suurriike ja ei tea keda veel, aga oma peaga ei mõelda. Kannatame muidugi meie.
reformimised ja tsentraliseerimised! Siiani on neil Eesti riigis olnud vaid kahesugune efekt:kas viivad sotsiaalseid teenuseid rahvast üha kaugemale või tekitavad suure hulga mõtetut lisatööd omavalitsusametnikele.
pea valutab ja et valuvaigisti ei aita, siis kutsutakse kiirabi ?? mis mõttes ? see on ju ilmselge ressursside raiskamine!
kus tuli pikalt häirekeskusele selgitada nn ajalugu ja lõpptulemus …mis kriibib hinge seniajani… on kalmistu.
Kui abi oleks olnud kiirem, võinuks ehk kõik teisiti olla.
Jutu mõte – süsteem, mis kehtestatud praegu, ei ole normaalne ja inimese elu tundub nii tühisena.
Kui valuvaigistid peavalu puhul ei aita, pole välistatud algav tromboos.
–‘
Mingi ametnik teiselpool toru määrab, et sinu bioloogiline surm ei saabu veel kahe tunni jooksul ja et sa ei tõmba ennast sama aja kestel ka valu pärast oksa. Bravo!
Kogu seda päästevärki on eestis pidevalt reformitud ja üks seadus ei jõua rakendudagi, kui juba järgmine reform ja seaduse muudatus.
Hiidlaste pahameel on vägagi õigustatud, sest hiidlased on tegelikult ainsad, kes teavad seda häirekeskuse värki.
Ühes Päästeseaduse versioonis oli “Häirekeskus” riigi ja kohaliku omavalitsuse loodav asi ning Hiiu Maavalitsus lõigi juriidiliselt iseseisva Häirekeskuse Hiiumaal. See oli esimene ja ainus selline häirekeskus eestis ja seetõttu oli ta ka esimene ja ainus häirekeskus, mis järjekordse seadusemuudatuse tõttu ka likvideeriti.
Häirekeskuse praegune funktsioon on üleeuroopalise 112 hädaabi telefoni teenuse osutamine aga tegelikult saab eesti ka selle asja saamatu lahendamise pärast “euroopast” vastu päid ja jalgu, sest 112 ei juhi politseijõudusid, vaid politsei juhtimiskeskus kasutab 110 numbrit. Mainekujundajad on asja “päästmiseks” tõlkinud ingliskeelse teksti “European citizens in distress situations should be able to call the phone number 112 and get through to the emergency services. Thus, anyone has to remember only one number to guarante a quicker and more efficient intervention” kui “Hädaolukorras peab euroopa kodanik saama numbril 112 ühendust päästeteenistustega. Seega on inimestel vaja meeles pidada vaid üht numbrit, et tagada kiire ja tõhus abi.” ehk “emergency services” on sujuvalt tehtud “rescue service” ja JOKK.
Eesti riigis aga käivad asjad kuidagi tagurpidi – seoses haige peaga hiidlasega meenub jõulutunnel, kus korjati raha Hiiumaale kompuutertomograafi soetamiseks. Nädal peale jõulutunnelit aga oli ETVs saade, kus näidati meie uhket kohtumeditsiini laborit, kus euroopa üks võimsamaid kompuutertomograafe laiba virtuaalseks lahkamiseks – ante mortum asjade jaoks riigil raha ei ole aga post mortum asjade jaoks on – üsna haige olukord.
24.05.11, 08:14 kirjutas kommentaator siin teemas:
“…
Siiani on neil Eesti riigis olnud vaid kahesugune efekt:kas viivad sotsiaalseid teenuseid rahvast üha kaugemale või tekitavad suure hulga mõtetut lisatööd omavalitsusametnikele.”
jätkub…
…jätk
Näide sellest on sund omavalitsuste kriisikomisjonide moodustamiseks (+seadusväline käsk luua Saaremaal oma maakondlik kriisikomisjon veel lisaks). Kiirabi sõitis välja Orissaarest ja vaatamegi siis Orissaare mitme valla peale tehtud kriisikomisjoni põhimäärust. Paberil paistab kõik ilus aga kuidas asi reaalselt saab toimida, kui jõudusid tegelikult ei juhita koha pealt vaid Politseijõudusid mandril ühest kohas, Kiirabi- ja Päästejõudusid teisest kohast jne Lisaks on veel mingi maakondlik kriisikomisjon. Sisejulgeoleku tagamiseks loodi uus Tetra operatiivraadioside võrk aga mida ei ole on side ja ka see võrk kukkus kolinal kokku, kui Tallinnas üks kondensaator lühisesse läks.
Probleemid Saare Maakonnas on kohalikud, ressursid Saare Maakonnas on kohalikud ja seetõttu tuleb ka Häirekeskus tuua koha peale, mitte pärakust läbi hambaid ravida. Seoses kohapealsete “juhtimiskeskuste” likvideerimisega on paljud asjatundjad töölt lahkunud ja uusi koolitatkse välja juba valedest põhimõtetest lähtudes.
See määrus unus lisamata,
http://www.orissaare.ee/public/files/kriisikomisjoni_pohimaarus.pdf
Paberil on asi küll kena aga kuidas saab asi reaalselt toimida, kui mingit juhtimiskeskust/häirekeskust koha peal ei ole.
Minule on arusaamatu see:
” määrati väljakutse prioriteediks B (braavo) ning registreeris kutse andmebaasis kell 18.55. Braavo-kutse korral tuleb häirekeskusel anda kiirabibrigaadile väljasõidukorraldus vähemalt kahe tunni jooksul alates kutse registreerimisest andmebaasis. ”
Nimelt, et tuleb anda väljasõidukorraldus kahe tunni jooksul! Korraldus tuleks anda edasi esimesel võimalusel ja kui pole vaba brigaadi, siis peaks kuni kahe tunni jooksul leidma vaba brigaadi, vat siis oleks asi õige. Muidu on nii, et joon vahepeal kohvi ja siis tuleb meelde, et oot, üks kustse tuleb ka edasi anda väljasõidubrigaadile…
kes siis otsustab, millal teade edasi anda?
24.05.11, 12:08 viitas ühele “pisikesele” nüansile ja asju kontrollides imneb, et kommunikatsioonijuht tegeleb oma tööga – täeväänamise/mainekujundusega väga edukalt.
See, mis tõeväänaja räägib Braavost on hoopis Alfa:
4. A(alfa)-prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund ei ole erakorraline, tema seisund on stabiilne ning puudub oht abivajaja elule. Kiirabibrigaadi väljasaatmine võib toimuda kahe tunni jooksul.
Bravo puhul pole mingist kahest tunnist juttu, Delta puhul 1 minut ja Charlie puhul on ajalimiidiks 4 minutit.
http://www.rescue.ee/13758