Juhtkiri: Katus sõidab

Öeldakse, et mõned asjad lähevad vananedes paremaks. Nagu näiteks vein või konjak. Kindlasti lähevad ka inimesed vananedes targemaks. Elukogemust ju tuleb. Üks Mustjala valla anekdootlik lugu aga kindlasti vananedes paremaks ei lähe. Pigem absurdsemaks.

Aastakümneid Angeste talu pärast kohtu- ja muude majade uksi kulutanud osapooled ei saa rahulikult olla ka siis, kui valgus tunnelilõpust juba paistma hakkab. Tänases lehes on lugu, kuidas Angeste talust lahkujad aidakatuse eterniidi kaasa võtavad ning talu pärijate leer nimetab kõike talus toimuvat tigeduseks ja õeluseks.

Vanasõna ütleb, et pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. Nii näib see olevat ka Angeste talu puhul. Usutavasti on mõlema poole vimm ja usk oma õigusse nii suur, et ei anna grammi võrragi teisele järele. Oma roll on seal ka vallavalitsusel ja kõikidel teistel, kes ei ole tahtnud või suutnud asja lahenda. Miks? Seda peavad asjaosalised endalt küsima.

Olgugi et lugu peaks varsti läbi saama, võib see kardetavasti hoopis uue tuule purjedesse saada. Sest kelle oma on siiski see aidakatus? Üks on aga selge. Selles loos katus tõesti sõidab.

Print Friendly, PDF & Email