Aivar Sõrm: Euro ja hinnatõus (2)

Käesoleval aastal toimunud üldine hinnatõus oleks nagu esmapilgul kinnitus pessimistide väidetele euro tulekust kui kallinemise mootorist. Asjasse süvenedes koorub välja aga mitmekihiline ja mõneti vastuoluline pilt põhjustest, mis hindu poodides järjest ülespoole krutivad.

Esiteks ei ole väide euro kasutuselevõtust kui kallinemisgeneraatorist paika pidanud ühelgi euroga varem ühinenud 16 liikmesmaast. Inflatsioon nagu see oli 2% piirimail aastas, jäi sinna ka nagu naelutatult pärast rahvusliku valuuta kaotamist. Meie lemmikmõõdupuul Soomel aga koguni kukkus oluliselt pärast marga euro vastu vahetamist.

Siinne tänane inflatsioonitempo 5,4% aastas viitaks nagu sellele, et Eestis kui 17. ühinejariigis käivad asjad mingitel põhjustel pire teistmoodi kui ülejäänud Euroopas. Sisuliselt tõusevad hinnad meil hetkel pea kaks korda kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt ja üleüldse on regioonis ainult Rumeenias asjad ses suhtes veidike veel kehvemad. Samas on Eestis viimase aastakümne inflatsioon ulatunud üle 10% ka ilma igasuguse eurota, mis viitab, et hindade tõusu põhjused võivad peituda siiski hoopis mujal.

Seda oletust toetab ka senine hinnatõusu dünaamika ise, viimase poolteise aasta vältel pole toimunud ühtegi järsku tõusu üheski kauba- või teenusegrupis. 2009. a langus asendus eelmisel aastal ühtlase ja järjepideva tõusuga, mis ei hoogustunud ega aeglustunud euro tärminite lähenedes, vaid liigub samas rütmis meie üldise majandusarenguga.

Vaadates tõtt hinnatõusumootoritega, on teistest sirgelt ette rebinud toiduained (aastaga 12%) ning alkohol, tubakas ja energiakandjad veidi alla 10-protsendilise kasvuga. Kuna Eestis moodustavad kulutused toidule praktiliselt neljandiku kõigist kuludest (EL-is moodustavad need seitsmendiku ja arengumaades tükkis suurema osa), siis on ka selge, et toiduainete hinnatõus, mis toimub ju ka mujal, mõjutab eestlast sootuks rohkem kui näiteks soomlasest naabrimeest.

Kui nüüd uurida osalistelt hinnatõusu põhjuste kohta, siis sissejuhatuseks näitavad kõik kui üks mees maailmaturu hindade poole. Et vaadake, mis tükka nood teevad ja et meilt pole siin midagi küsida! Põllumajandustootjad viitavad energiakandjate ja teraviljahinna tõusule ning nendivad, et olgu piima kokkuostuhind 3 krooni või 30 eurosenti – vahet pole ja neile jäävad ikka ainult tühjad pihud.

Kaupmehed väidavad, et eelnevatel aastatel olid nad masu tingimustes sunnitud ellujäämiseks müüma kõike alla omahinna. Ja nüüd peaks ikka natukene lisaks ellujäämisele mõtlema ka tulevikule. Kütusekaupmehed räägivad omakorda naftabarreli hinnast ja energeetikud suurest investeeringute vajadusest.

Aheliku teises otsas on omakorda tegijaks riik hoogsate aktsiisitõusudega, ning kokkuvõttes põrnitsebki inimene vaid nõutult hinnalipikut, sest kui nii võtta, jääb kõigil nagu õigust ülegi. Lõpptulemus on aga see, et kui veel aasta tagasi maksis meie toidukorv 70% EL-i keskmisest tasemest, siis tänaseks oleme jõudnud 80% piirimaile, seda sissetulekute suhtelise külmumise juures samal perioodil.

Kui lugeda, mida asjatundjad selle loo kohta arvavad, siis otseselt midagi uut silma ei jäägi. Ühelt poolt ollakse osaliselt nõus maailmaturu paratamatu mõjuga siinsele asjade arengule, teisalt tõstetakse siiski esile kahte eristuvat momenti. Meie hinnamuutused ei käi väidetavalt päris käsikäes muu ilmaga, tõusud kipuvad olema järsemad ja langused madalamad, mis omakorda tähendab seda, et vabaturukonkurents Eestis ikkagi päris hästi ei toimi.

Tõenäoliselt oleme oma miljoni elanikuga liialt pisike maalapp, suuremate hinnamõjutajate huvipiirkonnast väljas, mis omakorda võimaldab siinsel tootjal ja kaupmehel hindadega mängida veidi rohkem, kui see mujal maailmas kombeks on.

Teisalt on selge ka see, et kui Eesti on täna kiireima majanduskasvuga riik Euroopa Liidus (8% aastas), siis kandub see tõus vähemalt osaliselt paratamatult üle ka meil toimivale hinnamajandusele.

Aivar Sõrme arvamus jõudis toimetusse teisipäeval. Kolmapäeval andis Eurostat välja ka ametliku hinnangu euro mõjudest hindadele. Sõrme arvamus kattub raportiga.

Eurostat: euro kergitas Eestis hindu kuni 0,3 protsendipunkti

Eurostati esialgse hinnangu kohaselt jäi ajavahemikul detsember 2010 kuni märts 2011 eurole ülemineku mõju Eesti tarbijahindade harmoneeritud indeksile 0,2–0,3 protsendipunkti vahele.

Tegemist on raportiga, mida Eurostat koostab kõikide euro-alaga liitunud riikide kohta vahetult pärast nende liitumist, teatas statistikaamet. Eurostati näitaja on kooskõlas nii 2002. aastal esimeses laines eurole üle läinud riikide kui ka Sloveenia, Küprose, Malta ja Slovakkia kogemusega.

Raporti lõpus tõdeb Eurostat, et praktikas ei ole võimalik täpselt hinnata, kui suur oleks Eesti tarbijahindade harmoneeritud indeksi muutus olnud siis, kui eurole üleminekut ei oleks toimunud. Tarbijahindade harmoneeritud indeksit mõjutavad paljud tegurid, mis võivad üksteist võimendada või tasakaalustada või kattuda ülemineku võimaliku mõjuga.

Raportiga on võimalik eesti keeles tutvuda statistikaameti veebilehel (http://www.stat.ee/hinnad).

Aivar Sõrm
linnakodanik

Print Friendly, PDF & Email