Politsei asus koeratappu uurima (55)

Politsei asus koeratappu uurima

“MILLINE OLEND SEDA TEGI? Milline olend sa oled, just nimelt olend, sest inimene sa ei saa ju ometi olla, kui sa lased maha väikese kaitsetu koerakese tema enda kodu taga metsas? Mida halba ta sulle tegi?” Selline tekst levib Facebookis, mille kaudu pere nooremad liikmed püüavad leida oma lemmiku tapjat. Vasakpoolsel fotol on tapetud Amanda, paremal võib näha Bärri vigastusi.
Fotod: Erakogu

Politsei algatas menetluse, et selgitada välja, kes tappis pühapäeval Pihtla külas väikese spanjeli ja tulistas vigaseks temaga kaasas olnud sõbraliku karjakoera.

“Politsei algatas juhtumi uurimiseks väärteomenetluse,” kinnitas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kristi Kais. Menetlus algatati paragrahvi järgi, mis käsitleb looma suhtes lubamatu teo toimepanemist.

Jõhker tegu pandi toime pühapäeval, 15. mail, kui püssimees laskis Pihtla külas Jõe talust vaid saja meetri kaugusel maha väikese spanjeli ja haavas temaga kaasas olnud suuremat koera. “Koer oli haavlitega läbi lastud, tema keel, kõrvad, kurk,” kirjeldas peremees Aarne Trei ohates, lisades, et haavlid olid purustanud ka looma kiibi.

Aarne Trei sõnul olid spanjel Amanda ja Berni karjakoer Bärri neile nagu pereliikmed, kelle kohta ei ole siiani kelleltki ühtegi kaebust tulnud. Tol pühapäeval jooksid koerad oma hoovis ja läksid korraks ka maja taga kasvavasse metsa. Laske kuulis kodus toimetanud perenaine. Mõne aja pärast tuli suur koer haavatuna kasvuhoonesse ja kukkus kokku. Kuna väiksemat koera ei olnud kusagil näha, läks pererahvas teda otsima. Koer leiti metsast surnuna.

Aarne Trei sõnul ei saa ta kellelegi näpuga näidata, kuid loodab, et süüdlane saab oma õppetunni ja õiglase karistuse. “Isegi kui see juhtus kogemata, oleks ta võinud ju meile ütlema tulla,” lausus Trei, lisades, et ta ei mõista inimest, kes jätab looma hätta. Ütlema oleks pidanud Trei arvates tulema ka siis, kui tema koerad oleksid pahandust teinud. Kuid kahtlust ärataski see, et püssimees oli arg ja põgenes.

Ellu jäänud suurema koera seisund on halb, ta ei jaksa käia ja arst ei julgenud tal ka haavleid välja võtta. Pihtla jahiseltsi esimees Riho Mägi ei usu oma sõnul, et säärase teo panid toime kohalikud jahimehed. “Ükski tark jahimees nii ei tee,” arvas Mägi, lisades, et pigem võis metsas tegutseda n-ö isehakanud jahimees.

“Koera laskmise lube jahimehel pole,” kinnitas Mägi, lisades, et jahimees tohib lasta vaid ulukeid ja kodulooma tapmisõigust tal ei ole. Kuigi jahiseltsi esimehe sõnul on Pihtla vallas oldud hädas hulkuvate koertega, kes nii kodu- kui ka metsloomi kimbutavad, pole selle pere koerte kohta kaebusi olnud.

“Eks me uuri ka isekeskis, kes seal käia võis, kuid menetluse viib läbi siiski politsei,” kinnitas Mägi. Seaduse järgi võib säärase teo eest karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ehk 800 eurot. Lisakaristusena võib jõhkra teo toime pannud inimeselt ära võtta loomapidamisõiguse.

Saaremaal on see viimasel ajal juba teine koeratulistamisjuhtum. Möödunud kolmapäeval tulistati koera ühes Kuressaare õues. Aasta alguses tulistati Orissaares õhupüssist kodu lähedal luusinud kassi.

Print Friendly, PDF & Email