
“MILLINE OLEND SEDA TEGI? Milline olend sa oled, just nimelt olend, sest inimene sa ei saa ju ometi olla, kui sa lased maha väikese kaitsetu koerakese tema enda kodu taga metsas? Mida halba ta sulle tegi?” Selline tekst levib Facebookis, mille kaudu pere nooremad liikmed püüavad leida oma lemmiku tapjat. Vasakpoolsel fotol on tapetud Amanda, paremal võib näha Bärri vigastusi.
Fotod: Erakogu
Politsei algatas menetluse, et selgitada välja, kes tappis pühapäeval Pihtla külas väikese spanjeli ja tulistas vigaseks temaga kaasas olnud sõbraliku karjakoera.
“Politsei algatas juhtumi uurimiseks väärteomenetluse,” kinnitas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kristi Kais. Menetlus algatati paragrahvi järgi, mis käsitleb looma suhtes lubamatu teo toimepanemist.
Jõhker tegu pandi toime pühapäeval, 15. mail, kui püssimees laskis Pihtla külas Jõe talust vaid saja meetri kaugusel maha väikese spanjeli ja haavas temaga kaasas olnud suuremat koera. “Koer oli haavlitega läbi lastud, tema keel, kõrvad, kurk,” kirjeldas peremees Aarne Trei ohates, lisades, et haavlid olid purustanud ka looma kiibi.
Aarne Trei sõnul olid spanjel Amanda ja Berni karjakoer Bärri neile nagu pereliikmed, kelle kohta ei ole siiani kelleltki ühtegi kaebust tulnud. Tol pühapäeval jooksid koerad oma hoovis ja läksid korraks ka maja taga kasvavasse metsa. Laske kuulis kodus toimetanud perenaine. Mõne aja pärast tuli suur koer haavatuna kasvuhoonesse ja kukkus kokku. Kuna väiksemat koera ei olnud kusagil näha, läks pererahvas teda otsima. Koer leiti metsast surnuna.
Aarne Trei sõnul ei saa ta kellelegi näpuga näidata, kuid loodab, et süüdlane saab oma õppetunni ja õiglase karistuse. “Isegi kui see juhtus kogemata, oleks ta võinud ju meile ütlema tulla,” lausus Trei, lisades, et ta ei mõista inimest, kes jätab looma hätta. Ütlema oleks pidanud Trei arvates tulema ka siis, kui tema koerad oleksid pahandust teinud. Kuid kahtlust ärataski see, et püssimees oli arg ja põgenes.
Ellu jäänud suurema koera seisund on halb, ta ei jaksa käia ja arst ei julgenud tal ka haavleid välja võtta. Pihtla jahiseltsi esimees Riho Mägi ei usu oma sõnul, et säärase teo panid toime kohalikud jahimehed. “Ükski tark jahimees nii ei tee,” arvas Mägi, lisades, et pigem võis metsas tegutseda n-ö isehakanud jahimees.
“Koera laskmise lube jahimehel pole,” kinnitas Mägi, lisades, et jahimees tohib lasta vaid ulukeid ja kodulooma tapmisõigust tal ei ole. Kuigi jahiseltsi esimehe sõnul on Pihtla vallas oldud hädas hulkuvate koertega, kes nii kodu- kui ka metsloomi kimbutavad, pole selle pere koerte kohta kaebusi olnud.
“Eks me uuri ka isekeskis, kes seal käia võis, kuid menetluse viib läbi siiski politsei,” kinnitas Mägi. Seaduse järgi võib säärase teo eest karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ehk 800 eurot. Lisakaristusena võib jõhkra teo toime pannud inimeselt ära võtta loomapidamisõiguse.
Saaremaal on see viimasel ajal juba teine koeratulistamisjuhtum. Möödunud kolmapäeval tulistati koera ühes Kuressaare õues. Aasta alguses tulistati Orissaares õhupüssist kodu lähedal luusinud kassi.
Riho, kui nii arvad, pane oma amet maha. Aga ära lolli mängi
Mis küll mõne ajus küll toimub???
Mõrtsukatest koeraomanikud, kes lasevad oma tapariistal metsas vabalt hulkuda, on igal aastal süüdi sadade noorte metsloomalaste surmas.
Ka metsloomalapsed on nunnud. http://www.fotothing.com/kuuuurija…
Laske neil elada, mõrtsukad!
Aga koeard olid iju kka oma metsas maja taga???
Jõe talu Pihtla külas on nii väike (pindala alla 2 hektari), et 100 m kaugusel talust on juba võõras mets. Kuuldavasti leiti surnud koer aga u 500 meetri kaugusel talust.
Koerte peremees eksis jämedalt nii lemmikloomapidamise reeglite vastu kui ka jahipidamise reeglite vastu (spanjel on jahikoer, selle metsa laskmine võrdub jahipidamisega, praegu on aga jahikeeluaeg).
Sisuliselt lasti maha ilma loata keeluajal jahti pidav mõrtsukas.
Küllap see ikka mingist “räästapüssist” raputatud pauk ole… Tänapäeva uurimise taseme juures võib ju kokku koguda ümbruskonna relvad ja teha püssirohujääkide analüüsi.
ei ole mingit õigustust kud siinkohal peaks ka loomaomanik tunnistama, et on eksinud loomapidamisreeglite vastu. need koead on omapäi hulkunud ennegi ja käinud võõrastes õuedes, ikka palju kaugemal kui paarsada meetrit kodust. lihtsalt võõras ei pruugi teadagi kellele koer tema õues hulgub, sestap pole ka omanikule pretensioone esitatud-väidetavalt. julmale tapmisele ei ole õigustust aga igal asjal on kaks otsa.
Okei, lasti maha “keeluajal jahti pidav mõrtsukas”. Kuid kes on keeluajal metsas püssiga varitsev jahimees? Kes andis temale õiguse elu ja surma üle otsustada? Tulla välja versiooniga kellestki võõrast relvastatud metsavennast on ikka nii lapsik põhjendus, sest kellel on jahirelvad, on (või oli) ka relvaluba.
kitse pilt mille kuuurija üles riputas , pole üldsegi kindel et on koerte poolt murtud. Ühes postimehe kommentaaris ta väitis , et lume pealt on jäljed kõik näha , —- pildi peal on aga kits hoopis sügisene . Kitsel on üks jalg puudu ja see vigastus on vana , kuna vigastus on ära paranenud. Selline kolme jalaga kits võib kergesti ükskõik millise kiskja saagiks langeda. Koerte poolt kitsede murdmised on Eestis ÜLIHARVAD juhused. Selliseid on tänu kahele viimasele karmile talvele kevadepoole mõningaid juhtunud, kuna kevadeks on nagunii kopsupõletiku või kurnatuse tõttu surmale määratud kitsed metskiskjate survel asulate lähedale või päris linnadesse tulnud.
Koerte laskmine on matslik sigadus ja nii laskja kui kuupealne mees nagunii saavad “karistatud ” . Mida külvad seda lõikad . Koerad tunnevad selliste vennikeste hirmuhigi kohe ära ja siis on muidugi peale jänese neil ka s..t püksis. Varuge omale lisa püksipaare , läheb elus tarvis ja päris sagedasti . Ja pole mingit lootustki , et inimkond loobub koerte pidamisest , et “kuuuurijatel” koerahirmust tilgad püksi ei tuleks.
Koer on kiskja ja kiskjaid tuleb vastavalt pidada.
Äkki tood kuskilt statistikast siis, kus on toodud palju koerad on metsloomi tapnud, kui nii hästi seda asja tead.
Mul on endal kaks suurt koera, kui olen õues, jooksevad aias ringi, aga mul ei tuleks mõttesegi neid metsa loomi tapma lasta, inimene, kes laseb, peab küll ajupuudega olema, ja sellisel tuleks loomapidamine ära keelata.
Aga samas laskja oleks võinud vähemalt peremehele seletada, miks koeri lasti.
Kuutõbine
Kui tead nii täpselt, kus talu asub ja murdjakoeradest kõike
Miks Sa ei räägi midagi hullunud relvaga loomatapjast keeluajal?
Oled üks nendest või?
Psühhiaater ei ole oma tööd kohusetundlikult teinud
Relvaga psühhopaat on kordi ohtlikum!!!
Meenutagem psühhopaatide tegemisi:
http://www.ohtuleht.ee/8188
Neljapäeval, 30. jaanuari õhtupoolikul toksis Vääna metsavahi Robert amatauskase poeg Tarmo kodust mõnekümne meetri kaugusel üle tee kruvikeerajaga jääd. Laps kükitas samas paigas, kus päeval koos teistega kelgutati. Ootamatult pimestasid Tarmot autolaternad. Poiss tõstis valguse varjamiseks käe silme ette. Tema kombinesooni varrukal ja püksisäärel olid helkivad ribad. Autost väljus mees. Käis kiirlask, ja laps oli jääl kummuli.
….
Kui õigesti mäletan jäi laps ratastooli
Kuulge, teie loomavihkajad!
Psühhopaat tuleb välja relvaga, jahile asja pole. Keeluaeg.
Kaks võimalust- salaküttimine või siis ükskõik mille või kelle tulistamine
Mõelge enne, kui hakkate õigustama
Pea oma koeri aias ja ära ise ka välja tule , siis on lootust , et maniakk püssiga sulle tina ei anna VÕIBOLLA. Statistikat keegi teinud ei ole ja statistika ongi selline asi mille järgi kolmest karjanaisest kui üks on lõdva püksikummiga , teine on süütu, siis kolmas teeb vanainimeste asja ülepäeviti .
Kui sul metsast jahipidamisest , jahikoeradest ja jahiaegadest mingit aimu pole , siis ära tule piiksuma koerte poolt metsas tapetud loomadest. Mina olen aktiivne jahimees juba 1975 ndast aastast ja oma staaži jooksul olen koerte poolt murtud metslooma juhtumeid kohanud üli harva — ja seda üldjuhul jahi ajal ja käigus. Raskete talvede järel kitsedel selline oht on kuna on nõrgad ja trügivad metskiskjate survel asulatesse. Seetõttu ka paaril viimasel aastal on mõned murdmisjuhtumid olnud , milledest on ka ajakirjanduses juttu onud.
Tallinnas aga näiteks on kitsed talve üle elanud Liiva kalmistul ja Männiku linnaosas pidevalt lohti siiberdavad koerad ei ole neile midagi teinud. Kevadel olid kalmistu teed paksult kitsepabulatega üle külvatud nagu oleks sattunud lambalauta.
Sama asi oli talvel Hiiumaal , Kärdlas jalutas kitsepaar lausa keset linna ja käis inimeste õuedes linnusöögi majades teri söömas. Kärdlas ka koerade puudust pole , aga lahtisi on harvem kui Männikul.
Ja lõpetuseks peab nentima , et väga raske on selliseid loomi murda üldsegi , milliseid praktiliselt meie metsades ei elagi enam. Neid on nii vähe , et näiteks see jahiselts kuhu mina kuulun (kuulun isegi kahte , mandril ja saarel) enam üldse metskitse jahti ei pea . Ja selline koeri tulistav , kevadel püssiga metsas jõlkuv inimpeletis tuleks ilmtingimata ilmavalguse kätte tirida ja relvaluba ära võtta.
Jah, ega püssi eest pääsu pole, jookse kuhu tahad, isegi talu ligidal (MM-s 100m). Meil linnas oli kunagi juhtum, kus purjus mees läks ka ketis olnud koera kägistama ja sai muidugi pureda. Protestis, et koer on teil marudaudis. Omakohus ei vii kunagi sihile ja ärge tulge mulle rääkima et inimtõug ei ole vahel agressivne. Üks naine linnas ründas pidevalt minu naist ja kui meie koer perenaise kaitseks vahele astus, siis olevat just koer halva kasvatusega, mitte ründaja-inimeseloom. Loomadest on linnas rebastel suuremad õigused kui inimestel ja koertel. Maal on siis püssimehed illegaalselt võimu üle võtnud.
Äärmiselt imelikud kommentaarid, fakt on see on pisike koer lasti julmalt maha. Laskja peab ka karistatud saama! Kui teil omal on pisike loomake kodus oleks siin möningad kommentaarid veidi teistsuguse loomuga. Et te viitsite siin ussitada.
Paljudel on pisike koerake kodus olemas ja paljud teavad, et pisike koerake võib jalutada vaid peremehega koos ja jalutusrihma otsas või siis lahtiselt tarastatud hoovis. Peremees vastutab nii oma pisikese kui ka suure koera eest ja ei lase neid metsa vabalt ringi jooksma, sest metsas võib juhtuda vastu peale püssimehe ka mõni suurem uluk ja keda siis küll süüdistada?
üks normaalne inimene ei tule selle pealegi, et pisike koer võib kellelegi nii ette jääda, et peab maha kõmmutama, peab ikka haiglane mõtlemina olema sellisel ja sul ka!
Üks on selgeks saanud. Jahiseadust tuleb muutma hakata. Niipalju väärakaid on sõna võtmas, kes 75. aastast jahimees, kes tsaariajast.
Kes annab teile õiguse sellist tapmist mingilgi moel õigus
tada. Sa õigustad salaküttimist, Sa 75- aastast jahimees. Sina ei otsusta, keda tappa, keda mitte. See on õige, et maaomanikule tuleb rohkem õigusi anda ja teid mitte oma maadele lasta
anonüümne isik kes katseb mõrvarit ? :D kui mu koduloom väljas ringi jookseks ja kaugemale kodust jõuaks, EI PEAKS MITTE ÜKS JULTUNUD VÄRDJAS TEDA MAHA LASKMA ! olgu ta siis kasvõi võõras linnas või metsas, KOERI EI LASTA MAHA !
suured kaastunded omanikule .
tegu on kohutav, aga ma ei saa aru, kuidas on võimalik, et need koerad omapead metsas hulkusid.
Su saatus ajab koeratapmise päevast sind taga. Sa väärid seda, mis tuleb. Uni kaob esimesena.
Nüüd hakkavad veel ajalehe kaudu needust peale panema!
sa ikka peaksid vaevuma lugema mida jahimees kirjutas , tema on vastupidi seda nõu, et sellist koertelaskjat ei tohiks sugugi karistuseta jätta. oled temast küll valesti aru saanud.
Jahimeestel on laias laastus kord majas ,ehkki igas seltskonnas on alati ka musti lambaid. See koeramõrvar mingil juhul õige jahimees ei ole , sest praegusel ajal, ühelgi jahimehel püssiga metsa asja pole.
Kui jahimeestel on laias laastus kord, jahimehi on 10000 ringis, on laia laastu ring ikka väga suur arv. Ei hurjutagi kõike jahimehi. Ei ole võimalik korralike jahimeeste ringis jätkuvalt koerte laskmine (tapmine). Tahtmise korral oleks see ammu vahele võetud. See, kes lasi, on jahimees!
Sellest jahimehe jutust oleksiki pidanud alustama, sest siin kommivad mõnikord inimesed, kes ei jaga matsu.
Aga siiski ei ela metsas inult metskitsed. Mul teevad pigem rohkem muret maas pesitsevad linnud, kelle tapsmist/pesarüüstet on raskem märgata. Njah, nende languse põhjuseks praegu küll tegelikult riigi lollus nende marutaudi vaksiinidega, aga teiste riikide kogemusest lähtub, et ühed suured paharetid on ka kassid, eriti need, kellel on stabiilne toidubaas ja kelle arvukust ei mõjuta looduse kõikumised (nagu rebaseid, kährikuid ning kärplasi peaks parimal juhul), koerte kohta ei oska väga arvata, kuna metsikuid koeri peaks olema siiski kordades vähem kui kasse.
ükski mõistuselt terve inimene ei tulista surnuks sellist väikest koera,isegi kui see koer on võõras metsas või kellegi teise maal.kui selline asi käib kellegil kergekäeliselt,siis ei tea iialgi,millal teine inimene sihikule võetakse.
on selle mõrvaga raudselt seotud, uurige asja.
Jaa olen sinuga väga nõus , oled asjaga siiski päris hästi kursis. Koeri metsa satub ikka suht harva ja jahikoerad oma tööpeal kevadeti ei ole. Muud tõupenid võivad miskit küll metsas lahtiselt miskit paha teha , aga need pole suuremad spetsialistid ja linnuemad on üsna kavalad — teesklevad haaavatudt ja meelitavad isegi tõsisemad metskiskjad pesast kaugemale.
Lemmikloomadega talus — siis koeradega ja kassidega on alati nii olnud , et need on talu õues vabalt ja vahetevahel kaovad majas kaugemalegi , kas pulmareisile või metsalõhnu nuuskima . Minumeelest neid kasse-koeri rohkemaks küll pole läinud, ja nende poolt tehtud pahandusi (mis kindlasti sünnivad) ei ole siiski kuigipalju . Suurem kiskjakoormus on tekkinud marutaudi vaktsineerimisest, mida kindlasti on ka vaja . Ainult õnnetuseks rebase ja kähriku samuti teiste väikekiskjate küttimine pole jahimeeste seas kuigi populaarne ja “tumeroheliste” kampaania karusnaha mittekasutamiseks on ses mõttes vilja kandnud , et karusnahal eriti minekut ka pole. Jahiseltsid on küll kiskjate küttimist püüdnud elavdada , erinevate premeerimiste läbi , aga vist jääb kesiseks see tegevus ikkagi. Väga hull siiski olukord lindudega ka pole , kuna metsa- ranna linnustikus pole vähemalt mina mingit hõrenemist ei liigiliselt ega arvuliselt täheldanud
Sellised kevadel metsas püssiga mehed on aga ikka kindlalt pahapeal väljas, ja peaks relvaõigusest ilma jääma . Koeratapjale pole mingit õigustust. Tuleb kindlasti kindlaks teha ja relvaluba ära võtta.
teistele hirmutamiseks
on see kõige jubedam ja kardetum elukas siin maa peal. Andku Jumal andeks sellele, kes koera elu asjata võttis ja andku Jumal armu selle loomatapja lähendastele. Teadlased on ammu kindlaks teinud, et sadismi ja vägivalla tunnused löövad inimsel esmalt välja loomadega suheldes, hiljem kandub tund teisele nn ära teha inimeste peale. Esmalt oma kodused, siis tuttavad ja seejärel (kui keegi ennem piiri st trellid ette ei sea) siis kõik ülejäänud ettejäävad inimesed. Loomatapja vajab abi! Kui ta seda abi ei saa, siis edaspidid vajavad abi tema lähedased! Aidake leida abivajav inimene!
ei ole se esimenekord kui selline asi juhtub.jahimeestele meeldib ikka lasta seda mis püssiette koterdab.salakütt ei hakka mingi koerapärast vahelejäämisega riskima peab olema mingi kohalik jahimees ikka
tundub et oled asjaoludega väga hästi kurssis. Ehk räägid ka koeratapust lähemalt?
Ei saa kuidagi olla koeraomaniku poolt. Alles see oli, kui lehes lärmati lambaid murdvatest koertest. Mis on saanud sellest juhtumist?
….nõme hala , kõik hulkuvad koerad peaks maha laskma , ehk siis hakkavd inimesed mõtlema sellele, enne kui koera võtavad ja tagavad ka teiste inimeste ohutuse.
homodega ühte kappi tagasi !!
oli jahimees. Ei ole võimatu , et sellel kaabakal on paberid olemas , aga jahimees ta küll pole — jahimees ei käi kevadises metsas püss seljas ringi. Kui minnakse siis ööseks varitsema kuskile pukka või kahjustuskohta metssiga passima.
Lodame , et see koeramõrvar saab oma karistuse.
Teatan kõigile, et Murtud 18.05.11, 18:24 , valetab julmalt.
Iga nägija saab veenduda, et minu poolt üles laetud fotod on tehtud lumisel ajal.
issand kuidas inimene saab selline haige olla? selline inimene ei ole normaalne ja vajab psühholoogilist ravi. vaesed koerad! sügav kaastunne perele, olen ise koerte omanik ja ei taha isegi mõelda, kui raske teil olla võib. ma loodan, et see inimene saab oma vääritud karistuse.
Kõige suurem kiskja on ikkagi inimene,talle on isegi mõistus antud,mida ta vahetevahel ainult kasutada ei oska.Miks inimene arvab,et temal on rohkem õigusi,kui loomadel?
Olen jahimees. Kuid sellist südant,mis lubab lasta koera ,kes jalutab oma piirkonnas ei tulistatata ilma põhjuseta !!!!
…kullakene , aga loomulikult on inimesel rohkem õigusi kui loomadel, sest ta on ju iINIMENE ja loom on siiski loom , pole vahet kas koer või lehm või siga
1.koeraomanikud,valvake oma pereliikmeid!
2. kohtu alla see mortsukas!!!!!!!
..küllap siis oli põhjust, et see hulkuv koer maha lasta ..aag enamus koera omanikke on just kui pimedusega löödud -nende kullakesed on kõige. kõige kõige tublimad ja nunnumad ega tee mitte kunagi mitte midagi valesti ega halba
..jah, krdi kõvad koera armastajad kõik aga ise ei suuda oma kora järele vaadatagi …ja oi siis seda nuttu ja hala, kui midagi juhtub
Austatud kommentaator Just .kas olete selgelt nägija,et võite õelda ,et koer kes liikus oma maade territooriumil on kindlalt murdia.
Ei vaidle vastu,et on rohkem õigusi,aga kas ta ka igakord neid õigusi õiglaselt kasutab.Ei osata enda kõrval näha pisemaid ja vähem õigustega,selles on asi.
Olgu koer kus tahes, kellelgi ei ole õigust teda maha lasta!!!
No oma olemuselt leidub ka allpool igasuguste looamde taset olevaid inimloomi.
paistab , et su kombed ei muutu sugugi paremuse poole. Eks koerafoobikud oma karistuse saavad niikuinii — tõenäoliselt viib selle täide mõni priske peni . Seda lootust ei ole , et inimkond kaasaarvatud eestlased , koerte pidamisest loobuksid. :)
Kassitapp on jummalast munuke … ! Aga miks politsei ei uuri koera tapmist?
“Hallo, kas loomakaitseühing kuuleb?
Siin Juku. Saatke ruttu inspektorid minu
juurde! Aias õunapuu otsas istub üks
postimees, kes juba tund aega sõimab meie
Pitsut koledate sõnadega!”
Pihtla vallas on ennegi lubatud koeri maha lasta ja mõnel korral on ka seda tehtud ja ikka ja jälle ühe ja sama isiku poolt…Aga las ametivõimud uurivad, kui just ei taha mööda vaadata
olle minna nüid soarlane ütle teitle,olgu kasse või koira Ärgem kurram koeri ega kassem ,maha lassem .Nad onju meite omma pereliikmed .
on küll