Lihtne küsimus: Puugid on taas endast märku andnud. Mida enda kaitseks ette võtta? (2)

Vastuse annab meedik Marju Peärnberg
ajakirja Loodusesõber aprillinumbris artiklis “Saaremaa puugid on kõige ohtlikumad”.

Kõigepealt teeme selgeks, kust puuk tuleb inimese keha peale. Puugid ei varitse kõrgel puuokstel, vaid madalal, rohukõrtel puisniitudel ja metsaservadel. Nad haagivad end mööduva ohvri riiete külge ja hakkavad seal siis vaikselt ülespoole ronima, et otsida vere imemiseks sobivat kohta.

Tihtipeale märkame puuki alles siis, kui ta on roninud meie kehale või juba haakunud nahale. Puugi hammustust me esialgu ei tunne, sest ta kasutab meie tähelepanu hajutamiseks “valuvaigistit”. Alles hiljem, kui see koht hakkab sügelema või meile tundub, et uus punn on hakanud nahale kasvama, märkame pisikest vereimejat.

Et pääseda puugi levitatavatest ohtlikest nakkustest, võiks silmas pidada paari rusikareeglit, mis tagavad puugi vastu elementaarse kaitse. Loodusmeeste nõu on liikuda metsas kummikuga – kummi külge puuk kuidagi end haakida ei saa –, aga kuna näiteks rattaretkel on see võimatu, topi kindlasti püksisääred sokkidesse. Kindlasti riietu heledalt! Siis hakkab puuk hästi silma, kui teda otsid. Ja kontrolli oma keha ja vaheta riided. Reeglina võtab puugil pikalt aega, et meie kehal kinni haakimiseks hea paik leida, seda jõuab ta teha just öötundidel.

Kui puuk sind ikkagi hammustama pääseb, katsu ta kindlasti nii ruttu kui võimalik eemaldada. Nakkuse edasiandmise seisukohalt on tähtis just aeg, kui kaua puuk on kehale kinnitunud. Jälgi pärast puugihammustust oma tervist kuu aega, haigestumise korral anna kohe oma perearstile teada, et sind hammustas puuk.

Print Friendly, PDF & Email