Eakatel on vaja oma arsti

Eesti gerontoloogia ja geriaatria assotsiatsiooni (EGGA) esimehe Jelena Leiburi hinnangul oleks Eestis hädasti vaja spetsiaalseid eakate arste ehk geriaatreid, vahendas pühapäevaõhtune “Aktuaalne kaamera”.

Kuigi tänase seisuga on Eestis 122 hooldekodu, pole teenus kättesaadav kõigile abivajajatele. Kui eakal on lähedasi, tuleb hooldekodus elamise eest maksta üle poole tasust omast taskust.

Saaremaal on hooldekodusid kaheksa. Hooldekodu on kõige kallim abistamisteenus ja juba rahalise kokkuhoiu mõttes peab arendama ka teisi teenuseid. Jelena Leiburi hinnangul on Eesti riigis puudu toetatud elamine ning meie riik vajab spetsiaalseid eakate arste, kes hakkaksid juurutama eakate hindamissüsteemi, mille abil saab hinnangu anda nii eaka füüsilisele ja vaimsele toimetulekule kui ka sotsiaalsele suhtlusele.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul pakutakse suurtes linnades eakatele juba täitsa palju erinevaid teenuseid, kuid teine lugu on väikeste valdadega. Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Sirlis Sõmer-Tamme hinnangul vajab sotsiaalsüsteem kas korralikku haldusreformi või siis tõsist koostööd väikeste omavalitsuste vahel.

KOMMENTAAR

Kaire Tiik
Pärsama hooldekodu juhataja
Geriaater kui eriarst eakate probleemide hindamiseks on Eesti ühiskonnas kindlasti vajalik, kuna meie ühiskond vananeb. Pärsama hooldekodu on lahendanud eakate hindamise probleemi hästi toimiva koostööga Leisi valla perearsti Katrin Kallasmaa ja Leisi valla sotsiaaltöötajate vahel. Hästi toimiv meeskonnatöö tagab abivajavate eakate õigeaegse märkamise ja nendele vajadustepõhise abi osutamise.

Helga Nurmekann
Kuressaare linna pensionäride ühenduse esimees
Tohtreid on meil tarvis küll, see geriaater peaks olema ka eakam tohter, kellel on juba elukogemust, kes mõistab vanainimese muresid, kes kuulab inimese ära. Kindlasti peaks ta olema kena lõbus inimene.

Meil (ühendusel – toim) on üks meditsiinitöötaja, kes pakub eakatele massaažiteenust, mõõdab veresuhkrut ja vererõhku. Võib-olla iga pisema asja pärast ei tahakski kohe eriarsti juurde minna. Praegu me teeme sellist tervisetundi. See on tegelikult terve ürituste sari, kõik haigused võtame läbi: immuunsüsteemi hädad, liigesehaigused jne. Võtame inimese organismi ja tervise läbi pealaest jalatallani. Meie eesmärk on see, et õppida kasutama rohkem ravimtaimi.

Aino Rummel
Muhu valla eakate hooldekodu juhataja
Kõikidele sotsiaalsetele sihtrühmadele, kaasa arvatud eakatele, pakutavad teenused on tõepoolest “kinni” valdade rahalises suutlikkuses. Eks ta ole tõesti õige, et riik peaks mõtlema hooldekoduteenuse rahastamisele. Meie vallas on 2007. aasta juulikuust tööl sotsiaalhooldaja, kelle tööülesanne on üksikute abivajavate eakate abistamine kodus.

Omavalitsuse ja eaka vahel sõlmitakse leping, kus on kirjas tegevused, milles klient abi vajab ja sagedus, kui tihti ta abi vajab. Nüüd, kui teenuse käivitamisest on möödas kolm aastat, võime kindlalt väita, et see oli väga vajalik. See teenus võimaldab eakal väikese toe abil võimalikult kaua kodus hakkama saada ja pikendab aega, mil memm või taat saab oma harjumuspärases keskkonnas edasi toimetada, sest olgem ausad, hooldekodusse tulek on psüühiliselt väga raske samm.

Kindlasti on vaja head meeskonda, eesotsas geriaatriga, kes hindab abivajava eaka üldolukorda, ning leiab koostöös abivajaja tema lähedaste ja valla sotsiaaltöötajaga kõige parema lahenduse.

Monika Lember
Kuressaare linnavalitsuse sotsiaalhoolekande spetsialist
Olen külastanud paljusid eakaid nende kodudes ja oma praktika põhjal julgen kinnitada, et vana inimene tahab elada oma kodus. Olgugi seal vähem mugav, kõrvalseisja jaoks isegi ebamugav, on kodus elamise soov oluline argument, mida tuleb eakatele sotsiaalteenuseid planeerides arvestada.

Parim lahendus on koduteenuste arendamine, turvaseadmete kasutuselevõtmine, omastehooldajate toetamine ja neile vaba aja võimaldamine. Sotsiaalhooldaja teeb kokkulepitud toiminguid kokkulepitud kellaajal. Sellise hooldussuhte korral jääb pereliikmetele veidi rohkem aega enesele ja puudega inimesel väheneb sõltuvus omastest. Koduteenus on hooldekoduteenusest ka märksa odavam.

Hooldekodu teenus on kallis ja see kallidus on ka põhjendatud. Küsimus on pigem selles, kes ja kuidas selle teenuse eest tasub. Meie seadusandlus näeb ühe osapoolena ülalpidamiskohustusega isikuid. Samas käib paljudel üle jõu pidada ühekorraga üleval nii oma vanemaid kui ka lapsi. Aitavad ka kohalikud omavalitsused, aga mitte alati.

Teiseks isik ise. Tänasel päeval ei ole veel omaks võetud seda võimalust, et eakas inimene müüb oma korteri või maja, kus ta seni elas, maha ja sellest rahast siis tasubki hoolduskulud hooldekodus. Juhtub ka seda, et vana inimene kingib oma vara ära lootuses, et kingi saaja hakkab teda ülal pidama, kuid paraku see lootus luhtub.

Arstide ja sotsiaaltöötajate hea omavaheline suhtlemine on asendamatu väärtusega. Ma tänan arste, kes tõesti patsiendikeskselt töötavad. Siiski arvan, et õlatunne võiks olla veel suurem, piirid hägusamad. Usun, et kui Eesti meditsiinisüsteem tervikuna näeb sotsiaaltöötajas partnerit, tema teadmistes ja oskustes ressurssi, on see eakate hoolduses hea tubli samm edasi.

Anneli Tõru
Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja sotsiaal- ja tervishoiu alal
Saaremaal spetsiaalse geriaatri väljaõppega arsti ei ole, kuid kõik perearstid ja paljud haiglas töötavad arstid on läbinud geriaatriaalase täienduskoolituse ja on seega pädevad hindama eaka inimese füüsilist ja vaimset võimekust ja toimetulekut. Seda ei saa me aga nimetada otseselt geriaatriliseks hindamiseks, mis on kindlatele reeglitele vastav tegevus ja mille viib läbi geriaatrilise hindamise komisjon, mis asub Pärnus (meile lähim).

Eakate hoolekanne liigub selles suunas, et hoolekandeteenused peavad võimaldama inimesel toime tulla oma kodus nii kaua kui võimalik, arvestades seejuures inimese huve ja soove, ning olema kodule võimalikult lähedal ja kättesaadavad.

Kui koduhooldus- ja koduõendusteenustega ei ole võimalik inimese toimetulekut enam tagada, ongi praegu järgmine samm hooldekodu. Vahepealsed etapid on aga veel päevahoid ja pansionaat, mida meil praegu ei ole. Nende institutsioonide tekkeks on oluline roll kohalike omavalitsuste koostööl. Mitte ainult Saaremaal, vaid terves Eestis on vaja välja töötada üheselt mõistetav ja riigi poolt toetatav vanurite hooldamise süsteem.

Print Friendly, PDF & Email