Ajakaja: Väärtuste väärtustamine või siis ka mitte?

Eurovision läbi, eestlased jälle oma laksu kätte saanud. No mitte kuidagi ei hakka Euroopale eesti laulud meeldima. Natuke nagu vahepeal juba hakkasid ja siis jälle ei hakanud. Ja nii igal aastal. Ootused kruvitakse üles ja pinged koos sellega ja siis jälle kossaki sinna kuskile alla. Nagu Ameerika Mägedes sõidaksid need meie emotsioonid seoses suurte laulmisvõistlustega.

Aga see selleks, vähemalt on midagi arutada. Sel aastal oli minu jaoks Eurovisionil paar tähenduslikku märki – soomlaste laul Maa kaitsmisest ja taanlaste laul uuest homsest. Millest need märgid kõnelevad? Tundub, et mõtteviisi muutumisest. Siiani on domineerinud laulud teemal “sa armastad mind – ma armastan sind”, “ma olen nii kurb – ma olen nii lõbus” jne, jne, jne. Jah, erinevatel aastatel on olnud ka erinevaid sotsiaalse tunnetusega laule, ja nii mõnigi neist on ka pjedestaalile tõusnud, kuid sellist otse ja väga ühiskonnakriitiliselt maailma pärast muretsevat hoiakut kui just soomlase loos esile tuli, pole seni nähtud.

Mõnes mõttes on mul hea meel, et soome laul ei võitnud. See oleks olnud liiga lihtne lahendus ja oleks muutnud laulu tõsise sõnumi liiga meelelahutuslikuks. Me ei ole veel valmis sellisteks võidulauludeks. Niimoodi üksiku rahuliku, irooniliselt naeratava, Maa pärast muretsejana on soome laul palju mõjusam ja kinnitab stereotüüpe – me ikkagi veel ei adu seda maailma, kus me elame, adekvaatselt. Või tegelikult, adume adekvaatselt küll, kuid meie igapäevased mured on nii tugevalt meie meeltes, et kes see siin veel maailma pärast muretseda jõuab…

Eks sellepärast ongi muretsemise oma hooleks võtnud heaolu riigid Soome ja Taani. Millal meie sinnani jõuame? Tegelikult on ju meilgi juba seda maailma pärast muretsemise mõtteviisi, ökot ja loodushoidu, rohelist mõtlemist ja muudki. Ainult et täna veel vähemuse meeltes ja mõtetes.

Valdavalt intellektuaalse eliidi tegemistes, mis nagunii laiale eesti publikule kohale ei jõua. Ja mõtteviisilt, uskumuse tasandil, ideoloogiliselt on nende väärtustega kaasas käijaid ikkagi veelgi vähem, kui arvata võime. Millal meie ka tegelikult roheliselt mõtlema hakkame?

Print Friendly, PDF & Email