Arstid avastasid aprillis 56 puukborrelioosi haigestumist, kõige enam – 15 – oli neid Saaremaal.
Hiiu- ja Harjumaal avastati seitse ning Tallinnas ja Võrumaal kuus borrelioosijuhtu. Valga- ja Põlvamaal ning Narvas ei avastatud aprillis ühtki juhtu, ülejäänud piirkondades on arstid diagnoosinud üksikuid puukborrelioosi nakatumisi. Puukentsefaliiti tänavu diagnoositud ei ole.
Kui puukentsefaliiti haigestumist saab ära hoida vaktsineerimisega, siis borrelioosi vastu pole ravimitööstus seni vaktsiini leidnud.
Üks väikene soovitus linnarahvale karja kaupa looduses liikudes oleks järgmine: hoia grupi keskele, esimesed ja viimased korjavad kõik satikad üles!
Rästikule astuvad peale esimesed ja puugid saavad viimaste külge.
Inimestele kellele meeldib võsas elamine peavad ka puukidega leppima. 6aastat tagasi kus hakkasin intensiivsemalt võsatörjega tegelema sain iga päev kuni 5 puuki. 2 korda läbi põdenud borrelioosi. Raske lugu.
Viimased aastad olen elanud puugivabalt.
Ka rästikud tulevad majja kui ei hoolda muruala.
Tulevad ka kohtadesse kuhu prügi maha visatud.
Paljud asjad muutuvad kui muudame oma suhtumist ja käitumist. Puuk on moodsa aja putukas.
maakonnas peaks olema puugi proovid lausa kohustuslikud,mitte kauplemise peale kuidagi tehtud saama.See teema on meie meditsiinis praegu küll “lapsekingades” alles.
muru niidan nädalas korra,võsa on majast ikka kaugel ja ikkagi õnnestub neid puuke korjata ja mitte vähe.sama on ka rästikutega,ei kao nad kuhugile,tulevad ilusasti õuele päevitama,ei taha nad seal kaugel võsas olla.
Puugid ronivad rohus ringi, mitte niivõrd võsas. Mitu inimest on borrelioosi saanud halli värvi puugilt, on mingid pisikesed helehalli värvi elukad.
midagi tõeliselt naljakat kirjutasid !saab hea tujuga magama minna,tänud!
Kui oled borrelioosi nakkuse saanud, siis sellest enam lahti ei saa vaid see nakkus jääb verre igavesti. Tean inimest, kellel kahjustas borrelioos niivõrd tugevasti südant, et elupäevi lubatakse talle veel vaid aastajagu. Kahjuks ei jälgi arstid borrelioosi nakatanute tervislikku seisundit ega tehta südameuuringuid. Samuti ei jagata inimestele infot, millised riskid borrelioosi nakatumisega tegelikult on ja et peaks ennast ka hiljem aastate jooksul lasta kontrollida.
igati nõus Tomi jutuga.Kui inimene on selle viiruse saanud ja tunneb ennast halvasti,siis tasuks ikka üldiselt uurida ka teisi organeid ja analüüse teha,mitte inimesele anda mõista,et jah see on sees ja sellega elad elu lõpuni.Aga kuidas see borrelioos üldist olemist mõjutab ja igasugu hädasid esile kutsub,see nagu peaga vastu seina jooksmine.Tuleb selgitada ja tõestada ja nõuda-aga kas see on siis normaalne?