Rahapuudus nudib päästevõimekust (6)

HÄTTA EI JÄÄ: Saaremaa päästeosakonna juhi Margus Lindmäe sõnul teevad nad kõik, et inimesed õnnetuse korral hätta ei jääks.
Foto: Arhiiv

Rahapuuduse tõttu ei suuda tänavu tagada elupäästevõimekust, mis eeldab nelja päästjat meeskonnas, 27 päästekomandot üle Eesti. Saaremaal on tõrkeid Leisi ja Kihelkonna komando töös.

Säärase olukorra tingib aasta algusest kehtima hakanud päästjate töökorralduse muudatus. Päästjate soovile vastutulek eeldanuks lisaraha, mida käesolevaks aastaks ei eraldatud, ning seetõttu halvenes elanikkonnale pakutava päästeteenuse kvaliteet, teatas päästeamet.

Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Viktor Saaremetsa sõnul üritatakse keskuses sättida nii, et igas kuus oleks maksimaalselt tagatud päästekomandolt nõutav võimekus. “Siin pean ma silmas nii elupäästevõimekust kui ka näiteks veepääste-, keemiapääste- jne võimekust,” selgitas Saaremets, lisades, et maikuus on tõrkeid Kihelkonna ja Leisi komandos.

Jaanuarist kehtima hakanud kollektiivlepinguga arvestatakse päästjate tööaja sisse kõik 24 tundi, erinevalt eelmisest aastast, kus 24-tunnise valvevahetuse sees oli kahetunnine tasustamata puhkeaeg. Päästjate sissetulek jäi samaks, aga aastas tuleb igal päästjal töötada kaheksa vahetust vähem.

Seetõttu on päästeteenus osaliselt nõrgem, kui oli 2010. aastal ehk päästemeeskonnad peavad töötama ajutiselt väiksema koosseisuga ja 27 komandol kaob keskmiselt kuueks kuuks aastas elupäästevõimekus.

Elupäästevõimekus eeldab vähemalt nelja päästjat meeskonnas ja tähendab, et meeskond on võimeline sisenema põlevasse hoonesse ning otsima ja päästma inimesi suitsustest ruumidest. Erandkorras võib suitsusukeldumist teha ka kolmeliikmeline meeskond.

Varasematel aastatel on päästeamet suurendanud elupäästevõimekusega komandode osakaalu. Väiksemad komandod, kel alaline elupäästevõimekus puudub, tegelevad tulekustutustöödega, kuid neil ei ole võimalust tulekahju korral hoonesse siseneda, et sealt inimesi välja tuua.

“Päästeasutused annavad endast parima, et teenuse kvaliteedi langus oleks võimalikult väike, kuid olemasoleva eelarvega pole võimalik seda vältida,” ütles päästeameti peadirektor Kalev Timberg. “Kui ühel komandol elupäästevõimekus ajutiselt kaob, tagatakse see teistes lähedal asuvates komandodes.”

Aastaringselt suudetakse elupäästevõimekus tagada vähemalt 40 komandol. Kokku on riiklikke mehitatud päästekomandosid 83, neist 16 ei ole elupäästevõimekust olnud ka varem. Elupäästevõimekuse tagamine 2010. aasta tasemel ja pääste eeldaks rahalist katet 4 miljonit.

Saaremaa päästeosakonna juhataja Margus Lindmäe sõnul proovivad nad teha nii, et kui ühes komandos on tööl vähem mehi, siis on samal ajal teises valves täiskoosseis.

“Sõrm on kogu aeg nupul, et kui midagi toimub ja inimesi on vähe, saame kodus olevaid päästjaid appi kutsuda,” rääkis Lindmäe töökorraldusest, lisades, et samamoodi teavad päästjad, et vajadusel võib nende abi vaja minna ka vabal päeval.

Lindmäe sõnul tehakse seda ikka selleks, et inimesi õnnetuse korral mitte hätta jätta. Lindmäe nentis, et eks ta raske ole, aga kuidagi on ju väikesel riigil vaja päästesüsteemi ülal hoida.

SAAREMAA KOMANDOD MAIS
Kuressaare PK – nõutav igapäevaselt valveteenistuses olev inimeste arv 6, seitsmel päeval valves 5 päästjat.
Kihelkonna PK – nõutav igapäevaselt valveteenistuses olev inimeste arv 3, kuuel päeval valves 2 inimest.
Leisi PK – nõutav igapäevaselt valveteenistuses olev inimeste arv 3, seitsmel päeval valves 2 päästjat.
Orissaare PK – nõutav igapäevaselt valveteenistuses olev isikute arv 3, kõik päevad täidetud.
Ruhnu PK – reageerivad kodusest valvest.
Allikas: Lääne-Eesti Päästekeskus