KUKKUMINE: Tiimikaaslased aitavad õnnetult kukkunud jalgpallurit.
Foto: Egon Ligi
Kolmapäeval vigastas sportlane Kuressaare staadionil mängu ajal jalga. Talle kiirabi kutsunud pealtnägijad said aga ebameeldiva kogemuse osaliseks, sest esimesele kutsele häirekeskus ei vastanud ja teisel nõudis aadressi, ning helistajale jäi mulje, et muidu abi kohale ei tulegi.
Häirekeskusest selgitati, et kõnele siiski vastati, ning kinnitati, et kiirabi sõidab alati välja ka siis, kui inimene ei oska täpset aadressi öelda.
“See on ikka jama, et häirekeskus Pärnusse ära viidi,” oli kiirabi Kuressaare linna staadionile kutsunud mees nördinud. Asi saigi alguse traumast palliplatsil. Kuna jalga vigastanud poiss oli väga kahvatu, ei osanud juuresolijad täpselt hinnata, kui tõsine võib tema vigastus olla, ja otsustasid kiirabi kutsuda.
Esimesel korral kutsus telefon pikka aega, kuid vastu ei võtnud keegi. Natukese aja pärast helistas mees uuesti ja kui nüüd kõne vastu võeti, palus ta Kuressaare staadionile kiirabi saata.
“Minu käest küsiti, et kus te täpselt asute,” imestas mees, kel ei tulnud kohe pähegi, millisel aadressil staadion asuda võiks. Ka helistaja kõrval seisnud mehe sõnul pidi kiirabisse helistanud mees pikalt selgitama, kus ta asub ja kus staadion asub ja et ta tõesti täpset aadressi öelda ei oska, seega palus ta kiirabitöötajatele edasi öelda lihtsalt linnastaadion.
Häirekeskuse pressiesindaja Edvi Freibergi sõnul helistati häirekeskusse 4. mail kell 18.37. “Kuna sel ajal oli palju kõnesid ja häirekeskuse Lääne-Eesti keskuse töösaali päästekorraldajad olid kõnedele vastamisega hõivatud, suundus kõne Põhja-Eesti keskusse,” selgitas Freiberg, kelle sõnul oli esimese kõne pikkus kolm sekundit ja see katkes.
Freiberg arvas, et kõne võis katkeda näiteks seetõttu, et päästekorraldaja võttis küll kõne vastu, kuid ei jõudnud veel vastata ehk siis küsida, mis juhtus. Helistaja ei mallanud aga oodata ja arvas, et keegi ei räägi temaga, ning katkestas kõne.
“Häirekeskuses ei ole kõnedel ootejärjekordi ja kõigile kõnedele vastatakse,” kinnitas Freiberg, lisades, et selle tagab kõnede ülevoolusüsteem, mis edastab helistajale märkamatult kõne häirekeskuse sellesse keskusse, kus on antud hetkel vaba päästekorraldaja. Teine kõne tuli Freibergi sõnul häirekeskusse minut hiljem, kell 18.38 Kuressaare staadionilt, kus mängija oli jalga vigastanud.
“Kui helistaja ei oska öelda sündmuskoha täpset aadressi, siis küsib päästekorraldaja teejuhatust,” selgitas Freiberg, lisades, et teejuhatamist tuleks alustada kõige lähemast maanteest, bussipeatusest, kauplusest või mõnest teisest objektist, mis on appiruttavatele päästjatele või kiirabibrigaadile hästi näha.
“Abi tuleb kindlasti,” ütles Freiberg, kinnitades, et kui häirekeskuse päästekorraldaja on küsimuste põhjal välja selgitanud, et inimene vajab abi, siis ei jää väljasõidukorraldus päästemeeskonnale või kiirabibrigaadile kunagi edastamata.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kuressaare linnavolikogu tahab Titerannanale ametlikult nimeks panna Supelrand või Suplusrand.
Kas keegi oskab õelda selle Titeranna või Supelranna või Suplusranna aadressi – seda oleks vaja teada, kui on sinna vaja kiirabi/päästeteenistust/politseid/piirivalvet kutsuda?
Muidugi saab ka juhendada, kuidas Titeranda või Supelranda või Suplusranda pääseb spaade juurest aga mis nende spaade aadress on?
Sisuliselt pole aga selles eesti riigi õpitud abitust kirjeldavas kirjutises midagi uut või üllatavat – nagu ka teistes sarnast probleemi käsitlevates kirjutistes elukutseline tõeväänaja (pressiesindaja) selgitab, et “meil on kõik alati kontrolli all” (riskikommunikatsioon) ja “ise olete lollid” (kriisikommunikatsioon).
on selles,et kiirabid ja päästjad sõidavad GPS-i seadme abil.Selleks ongi aadressi vaja,et see seadmesse toksida ja seade juhendab auto õigesse kohta.Inimlikult võttes peaksid kiieabi-ja päästetöötajad teadme ikkagi kohalikke kohanimesid ja suuremaid üldkasutatavaid kohti une pealt…
Olen ise olnud kimpus 3 korda Pärnus aadressi seletamisega…need ju seal võhivõõrad, ei nemad jaga Kuressaare linnast midagi…
Ei õpita oma vigadest enne, kui keegi jälle surma saanud on. See ei ole normaalne, et Saaremaa asjad käivad ei tea kust ringi läbi. Kui riik ei suuda selliseid asju korraldada ei ole riik lihtsalt jätkusuutlik. Suured tänud lollide reformide eest meie valitsejatele!
KUi teade on edastatud häirekeskusele ja sealt edasi antud Kuressaare kiirabile, siis nemad ju peaksid ometi teadma, kus asub Kuressaare staadion!
1. Häirekeskuse töötaja PEABKI täpsustama aadressi, sest ta ei saa riskida et edastab kiirabibrigaadile teate: sõitke mingi kollase maja juurde mille katusel on tuulelipp. Ta ei saa eeldada, et kiirabi autojuht peab hakkama nuputama millise staadioni juurde sõitma peab sest kahtlemata on igas linnas neid rohkem kui üks, mis sest et meil hüütakse linna staadioniks vaid ühte kohta.
2. Kommenteerija kes kirjutas et seda on vaja gpsi jaoks teab vast ise väga hästi et kuressaares see nii ei ole. Täpsustagem – seda tehnikavidinat ei kasutata kuskil Eestis ja sellel on lihtne põhjus- vargad, ehk siis ausalt öeldes narkomaanid.
3. Häirekeskus ja kiirabi on kaks eri asja. Häirekeskuse ülesanne ongi edastada võimalikult täpne info mis tagaks meedikute jaoks kiire ja täpse kohalejõudmise ja hea eelinfo millist abi kohapeal vaja läheb.
4. Tolerantsust sooviks inimestelt. Selle asemel et meediale kaebama tõtata oma 15 minutilise kuulsuse nimel võiks mõelda et ühel õnnetul päeval läheb teil endal nende abi vaja ja siis olete ehk äga pahane kui häirekeskus saadab kiirabi helistaja umbmäärase jutu järgi valesse kohta sest dispetser ei suvatse täösustada aadressi!
2) http://arhiiv.saartehaal.ee/?content=artiklid&artid=17945
3) Häirekeskus ei tegele info edastamise vaid päästetööde korraldamisega. Hädaabinumrile 112 tulevatele kõnedele vastavad Häirekeskuse päästekorraldajad.
Hädaabiteadete menetlemisel on Häirekeskuse ülesanneteks:
1.hädaabiteadete vastuvõtmine ja abivajaduse väljaselgitamine;
2.päästemeeskondadele ning kiirabibrigaadidele väljasõidukorralduse andmine ja infovahetus sündmuskohaga;
jne
http://www.112.ee/
Peale reeglite tundmise on siiski vaja ka mõistust. Kohale sõidab ju ikkagi kohalik kiirabi ja ei ole kuigi tõenäoline, et ta ei tea, kus asub staadion. Otse vastupidi – kui kohalikule öelda staadioni aadress ja, oletame, jäetakse ütlemata objekti nimi, võib oluliselt rohkem aega minna.
Nii ja naa. Aadressi täpsustamise nõue dispetšeritel kindlasti on. Aga aadress võib segadusi teha kohapeal küll. Hiljaaegu oli mul juhtum, kus ametikooli juures küsisid vene turistid juhatust aadressile Pargi 16. Juhatasin neid siis pargini ja ütlesin, et seal küsige edasi, kas pöörata paremale või vasakule. Et majanumber mulle midagi ei ütle. Tunnike hiljem mööda sõites nägin nende karavane spaa parklas. Oleks nad spaad küsinud … :D
ilmselt ei ole see esimene ega viimane kord. Selge see, et tekitab tuska, kui teiselpool otsas on täielik võhik, kes ei tea kohalikest oludest või rahvasuus levinud nimedest mittemidagi. Eriti, kui lollidele küsimustele vastamise ajal, abivajaja su silme alla surema hakkab. Mõne krooni kokkuhoiu nimel peavad saarlased nüüd kõikide üldiselt teada olevate objektide aadressid pähe õppima. Teab keegi, mis on Kudjape surnuaia aadress? Aga golfiväljaku või lennujaama? Kohalikule inimesele on “mereäärse linnastaadioni” mainimesel kohe selge, kuhu ta minema peab, ilma ühegi lisaküsimuseta. Nüüd hakka kõigepealt seletama, kust riigi otsast sa üldse helistad …
Kuressaare Linnastaadion üks ja ainuke, kiirabi peaks selle küll üles leidma. Ega meil neid duubelobjekte nii palju väikses linnas ei ole, ainult 2 säästumarketit. Aga ega 112 seda ette ei kujuta ja nii võib tõesti iga nende küsimus rumalana näida:
Äikesega lamas mees Kuressaare pargis puu all. Ei suutnud mina teda äratada. Helistasin. Küsiti aadressi aga ma ei teadnud ütelda mis numbriga see puu oli. Ühtki maja ei olnud juhuslikult ka ligidal.
Lossi ja Alee ristumiskoha kurvis peatati auto ja tehti kõik uksed lahti. Helistasin. Küsiti minult, mis probleem on, et kas see siis ikka segab liiklust.
… mulle meeldib “mnjah”-i kommentaar ja eriti viimane lause: “Suured tänud lollide reformide eest meie valitsejatele!”. Sest, no neid lolle reforme pressib lausa uksest ja aknast sisse igas valdkonnas. Aga kuidagi tuleb ju oma suured palga-, toetus-, hüvitis- ja muud rahad nö. “välja teenida”, peab ju näitama, et “nemad ka tööd teevad”…
Ja loomulikult on “pessimisti” kommenaar ka täppi!
Hädaabinumber ei vastanud suisa kolmel korral järjest helistades.
kui öelda objekti täpne aadress – Kalda puiestee 1 – siis see vaene kiirabi võibki sind otsima jääda
kas see kiireabi autu tuli siis sinna staadionile üle lossivallide ja ringiga Weise heinamaalt et üle kivide ja kändude?
See aadressi küsimine on tõeliselt imelik – tundub, et süsteem on üles ehitatud kõnekeskuse vajadusi silmas pidades, mitte patsiendi omasid.
Kui ma saan keset metsa rästiku käest hammustada, kas siis abi ei saadeta, kuna ma ei suuda aadressi öelda ?