Jaan Erelt lõpetab Kõinastul lihaveiste ja hobuste kasvatamise (1)

Jaan Erelt lõpetab Kõinastul lihaveiste ja hobuste kasvatamise

Jaan Erelt jätab loomapidamise ja läheb elus vastu uutele väljakutsetele.
Foto: Aare Laine

Kaheksa aastat Kõinastu saarel pärandkooslusi majandanud perekond Ereltid loobuvad kariloomade pidamisest ja annavad alade hooldamise üle maakonna suurimale hobusekasvatajale Martin Kivisoole.

Kõinastul asuva Rööpli-Jaani talu peremees Jaan Erelt ütles Saarte Häälele, et 250 hektari pärandkoosluste hoidmine on olnud järjepidev ja mahukas töö ning selle nimel on tulnud loobuda paljudest muudest hüvedest. “Paraku on antud ainult üks elu ja see pakub ka muid väljakutseid,” nentis Erelt.

2003. aastal Kõinastul lihaveisekarja pidamisega alustanud Jaan Erelt rääkis, et nende pere missioon on olnud Kõinastu, Kõinastu lee ja Muhu lähiala pärandkoosluste taastamine ja hooldamine. “Kui alustasime, polnud kedagi, kes oleks seda siin teha soovinud. Kõinastus aastaringi elamine ja loomapidamine oli toona utoopia ning pärandkooslused oleksid jäädavalt kadunud,” lausus Erelt. “Oli suur väljakutse tõestada, et asi on võimalik,” lisas ta.

Rööpli-Jaani talu peremees tõdes, et iseenesest on 250 ha suuruse maa-ala hooldamine taluperele mastaapidelt sobiv. Oluliselt väiksemas mahus toimetada pole jätkusuutlik, palju suurem maht pole aga enam ilma palgatööjõuta jõukohane. “Eesmärk ei olnud luua suurmajandit,” sõnas ta.

Kui varasematel aastatel on Rööpli-Jaani talus olnud ligi 100-pealine kari, siis praegu on alles 38 peamiselt Herefordi tõugu lihaveist ja kaheksa hobust. Nuumloomad lähevad lihaks, lehmad ja hobused aga elusloomadena uutele omanikele.

Jaan Erelti sõnul elab nende pere praegu endiselt Kõinastul. Küsimusele, kas perekonnal on mingeid muid ideid, millega saarel elatist teenida, vastas Jaan Erelt, et ideid ja plaane on palju, jõuaks ainult kõiki teostada. “Kuid inimene planeerib, jumal juhib. Esimene plaan on aeg maha võtta ja pikemalt puhata,” lausus ta.

Saare maakonna suurima hobusekasvataja, muhulase Martin Kivisoo sõnul on tal lepingud perekond Erelti käes olnud maade hooldamiseks keskkonnaametiga juba sõlmitud. “Võtame Jaani loomad üle ja peame sinna rakendama ka veel hobuseid, sest 40 loomaga ei suuda neid pärandkooslusi hooldada,” ütles Kivisoo, kelle hinnangul läheb sealsete alade hooldamiseks vaja umbes sajapealist karja. Praegu hooldavad Martin Kivisoo loomad ka Üügu panga alust maatükki, Võilaidu ja Võiküla pärandkooslusi.

Margus Männik plaanib veisekasvatusega lõpetada. Loomadest tahab lahti saada ka enam kui kuus aastat lihaveisekasvatusega tegelenud OÜ Landhord Trading, kelle sajapealisest karjast on praeguseks järel 70 looma.

Lümanda vallas tegutseva Landhord Tradingu tegevjuht Margus Männik ütles, et võimaliku lõpetamise peamine põhjus on kvalifitseeritud kaadri puudus. “Mul oleks vaja loomadega tegelema tõsist spetsialisti, sest ma ise ei taha ennast loomakasvatusega nii tihedalt siduda, et läheksin selle pärast maaülikooli õppima,” lausus Männik.

Veisekasvataja tõdes, et päevast päeva tegutsemine katse-eksitusmeetodil on väsitav, sest järjepanu läheb üks või teine asi pisut viltu. Lõpptulemuseks on aga väiksem tootlus ja madalam tasuvus. Samas oli Männik seisukohal, et aeg lihatootmisärist väljaastumiseks on iseenesest väga vale, sest usutavasti seisab lihakasvatussektoril lähiaastatel ees korralik tõus.

Print Friendly, PDF & Email