NEITSI MARIA KAITSMISE KOGUDUS: EAÕK Tornimäe Neitsi Maria Kaitsmise kogudust teenides tunneb preester Toivo Treima end suurepäraselt. Tornimäe on saanud Tallinnast tulnud mehele ja tema perele koduks.
Foto: Aare Laine
Ülestõusmispühade nädala esimese päeva õhtupoolikul astume ligi kahemeetrise mustas kuues mehega Tornimäe apostlik-õigeusu kiriku trepist üles pühakoja sisemusse. Tornimäe Neitsi Maria Kaitsmise koguduse preester Toivo Treima klõpsab kirikus elektrituled särama, teeb oma pühad rituaalid ja süütab küünlad.
Kiriku kiviseintest õhkub veel talvist rõskust, kuid ometi tekib selles vanas barokkstiilis ehitises, mis pühitseti 1873. aastal Jumalasünnitaja kaitsmise auks, soe ja pühalik tunne. Võtame preester Treimaga pingil istet, vestmaks juttu ülestõusmispühadest ja vaimuliku tegevusest üldse, samuti nüüdse kirikumehe karjäärist Eesti kaitsejõududes. Pühitseti ju kaitseväes kolonelleitnandi auastme välja teeninud Toivo Treima Eesti apostlik-õigeusu Kuressaare Püha Nikolai kirikus diakonist preestriks kolm aastat tagasi.
“Ülestõusmispühadele eelneb paastuaeg. Nimetame seda suureks paastuks. See lõpeb suure nädalaga. Esimese kolme päeva teenistustel me tuletame meelde rumalaid ja tarku neitseid,” juhatab preester jutuajamise sisse.
Edasi räägib kirikuisa pikalt ja põhjalikult, millist sõnumit kirikutes ülestõusmispühade eel ja aegu edastatakse. “Vaikse laupäeva teenistustel hakkab nii lauludest kui ka kirjakohtadest läbi kõlama ülestõusmise lootus. Laupäeva hilisõhtul, lausa juba öö hakul peetakse teenistused, mis lõpevad ülestõusmise liturgiaga.
Võimaluse korral võetakse pärast seda ette armastuse söömaaeg. Rahvas nimetab ju ülestõusmispühasid ka munadepühadeks või lihavõttepühadeks. Inimeste väline rõõm väljendub pärast paastuaega koosolemises ja ühises söömises,” selgitab preester kombestikku.
Kui teha lehelugejaile lihavõttepühadest lühikursus, siis kuidas on need pühad endale nime saanud? Loogiliselt võttes võisid inimesed pärast paastuaega taas liha süüa ehk siis liha võtma hakata.
Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Eks ta ole nii jah- kui ikka miskit tööd teha ei mõista ja õppimisvõimet pole kah antud, siis tuleb aga inimestele muinasjuttusid jutustama hakata ja elukohaks valida koht, kus kõige rohkem kuulajaid!
Guugeldasin ja sain teada, et preestril on ette näidata huvitav (töö)elu. Selle kõige jaoks on pidanud tal olema kõvasti üle keskmise õppimisvõimet ja töötahet.
To wrc: Guugelda ka! Ja proovi järele!
To Rits Pekk: Keda sa guugeldasid? :P
mõisnikud läinud,saadaks need ka järele.
Guugeldage nimel ja aimate tegelikku põhjust, miks “isa” vanakesi vaestes kogudustes hullutamas.
Preester? … ja ongi kõik! Aga TÜ koolitab neid edasi?
Väga tore inimene on, isiklik kogemus Karja kirikust.
Inimesed vaadake iseenda peeglisse aegaajalt, siis näete ka iseennast seal…
kas need naised,keda kirik elusalt põletas,kaa peeglisse oleks pidanud vaatama?