Nasva sadamas käib Andrese ja Pearu masti vaidlus (15)

Nasva sadamas käib Andrese ja Pearu masti vaidlus

VAIDLUSKOHT: Merre ehitatud maalaiendusest on 500 m2 nurk olnud nüüdseks juba kuid naabritevahelise vaidluse objektiks.
Foto: Egon Ligi

Laevaehitaja AS Baltic Workboats rajas läinud aastal Nasva sadamas oma tehase juurde merre maalaienduse, kuhu tehti parkla. Nende üleaedne, AS Nasva Jahtklubi kinnitab aga, et jupp sellest laiendusest on tehtud ebaseaduslikult, kuna kattub osaliselt jahtklubi maaga.

Kokkuleppele pole jõutud ka Kaarma vallavalitsuse abiga, mistõttu jahtklubi otsustas õiguse saamiseks pöörduda kohtusse. Nasva jahtklubi juhataja, sadama kapten Meelis Saarlaid selgitas Saarte Häälele, et nende maa piir jookseb paralleelselt Baltic Workboatsi (BWB) tehasehoone seina ja sealt edasi jätkuva kaldakindlustusega.

Tema sõnul kattub parkla, mis rajati maalaiendusele, osaliselt nende maaga ning selle ehitamise ajal polevat laevaehitajatel ehitusluba olnud. “Selles probleem nüüd ongi, et meie kinnistu on kaotanud umbes 25 meetrit merepiiri ning seda nüüd advokaadid omavahel arutavad,” nentis ta, lisades, et naabrite nõusolekut BWB-l maalaienduse ehitamise ajal ei olnud ning jahtklubi ei teadnudki niinimetatud liigse maanurga rajamisest midagi.
“Sellest see arusaamatus tuli. Tegemist on n-ö Andrese ja Pearu looga, naabritevahelise vaidlusega,” märkis Saarlaid.

BWB tegevjuhi Margus Vanaselja kinnitusel oli ettevõttel aga enne ehitama asumist eelnev kokkulepe Saarlaiuga täiesti olemas, et maalaiendusega tekitatakse kitsa poolsaare peal rohkem ruumi kõigile.

Vaidlus on väldanud juba kuid

“Meie kandsime kulud,” ütles Vanaselja ja lisas, et nüüd pool aastat hiljem hakanud jahtklubi omanik Mart Hirtentreu aga teisiti mõtlema. “See 500 m2 puutub ühte äärt pidi kokku ka meie kinnistuga, nii et küsimuse all võib olla ainult see riba (ca 20 m), mis puutub kokku nende kinnistuga,” selgitas Margus Vanaselja.

BWB tegevjuht rõhub sellele, et kuna jahtklubi olnud ise maalaiendusega varem nõus, on see nüüd nende oma siseprobleem. “Meie ei pea õigeks, kui peame selle pärast kahju kandma,” sõnas ta.

Margus Vanaselja hinnangul on asi tegelikult lihtsalt kiusu ajamises ja selles puudub igasugune loogika, kuna BWB on nõus säärase kasutuskorraga, et suvel, kui hotell töötab, võiksid hoopis nemad kõnealust maad kasutada. “Eks me kaitse kohtus ikka oma õigusi,” kinnitas Vanaselja.

Kaarma abivallavanema Urmas Sepa sõnul on tegemist keerulise looga, mis on nüüdseks väldanud juba kuid. Sepp selgitas Saarte Häälele, et BWB-l oli ehitusluba maa-laienduse ehitamiseks olemas. Vaidlus käib tegelikult laienduse umbes 500 m2 suuruse nurga üle, mis on ühte külge pidi tõepoolest vastu jahtklubi kinnistut.

Läinud aasta novembris esitas BWB seega vallavalitsusele taotluse sooviga võtta kõnealusele maalaienduse nurgale projekteerimistingimused, et saada vallalt ehitusluba. Mõni päev hiljem esitas aga jahtklubi vallavalitsusele avalduse, et sadamas toimub omavoliline ehitustegevus.

Kuna kõik merre ehitamise projekteerimistingimused peavad olema kooskõlastatud tehnilise järelevalve ametiga, saatis vald kogu materjali neile ning küsis seisukohta ja nõu, kuidas edasi toimida. Sepa sõnul oleks selle nurga osas olnud kolm võimalikku lahendusvarianti – lammutada, trahvida või maalaiendus seadustada. “Andsime osapooltele sellest seisukohast teada ja palusime neil hakata kokkulepet otsima,” lisas Sepp.
Asi seisabki kokkuleppe taga

Selleks kutsuti vallasekretär Andrus Lulla sõnul osapooled selle aasta alguses vallavalitsusse kohale, et kuulata ära mõlemad. “Kuulasime ära ning meie juuresolekul lepiti meie arusaamist mööda kokku, et see ehitis on võimalik seadustada,” lisas Urmas Sepp. Abivallavanema sõnul määrati BWB-le karistuseks omavolilise ehitamise eest rahatrahv.

BWB taotluse alusel jätkati menetlusega, seadustamaks 500 m2 ehituse osa, et vastavalt kahe naabri omavahelisele kokkuleppele saaks asi korrektselt lõpule viidud. Selle peale esitas jahtklubi halduskohtusse kaebuse, taotledes projekteerimistingimuste korralduse seadusevastaseks tunnistamist ja paludes esialgse õiguskaitse korras peatada ka korralduse täitmine.

“Kohtumäärus ütleb selle kohta, et esialgne peatamine ei ole vajalik ja korraldusega seotud tegevused võivad jätkuda,” kinnitas Lulla. Kui naabrid omavahel aga kokkuleppele ei jõua, ei ole vallal võimalik väljastada ehitusluba ja järgmine sõna on öelda kohtul.

Print Friendly, PDF & Email