Maamessil kohtas palju saarlasi, kuid vähe Saaremaa toodangut (2)

Maamessil kohtas palju saarlasi, kuid vähe Saaremaa toodangut

Müügimehe tööst tüdinud Tanel Aru on soetanud endale 35 ha maad ja hakkab peatselt Ratlas lihaveiseid kasvatama.
Foto: Ain Lember

Neljapäeva hommikul võis kella kuuese parvlaeva peal näha põllurahva väikebusse ja sõiduautosid, mis kõik olid teel Tartusse, Eesti suurimale põllumajandusmessile.

19. korda toimuval Tartu maamessil oli Saaremaalt tänavu kohal vähemasti poolsada põllumeest ja muidu uudistajat, kuid kahjuks mitte ühtegi Saaremaa talunike müügiletti. FIE Vesta Suuster müüs küll Saaremaa leivatööstuste toodangut ja Pihtla koduõlut ning mandrimeeste lettidel võis silmata ka Tehumardi õunamahla, kuid mahla valmistajad Riho Kadastik ja Rein Ruttu ise kõndisid messil ringi lihtsalt külastajatena.

Esimesel messipäeval Tartu näitusteväljakut külastanud Saaremaa talupidajate liidu juht Jaan Kiider ütles Saarte Häälele, et Tartu messi müügiboksid on üsna kallid ja ühte toodet pakkuval üksiktegijal pole selle pinna ostmine majanduslikult mõistlik. “Me ei ole veel nii tugevad, et igaüks ostaks endale seal boksikoha. Isegi suuremad tegijad on öelnud, et ei jõua maksta sellist hinda, mida Tartu messil küsitakse,” märkis Kiider, kelle sõnul tuleb talunikule odavam müüa oma toodangut Jäneda talupäevadel.

Tartu messile minekuks võiks kasu olla turuarenduse toetusest, kuid paraku makstakse seda toetust messile mineku jaoks liiga hilja ning samas ei tohi selle toetuse kasutamist lükata ka järgmise aastanumbri sisse. Siiski kinnitas Kiider, et Tartu messil avanenud pilt ei kajasta kohaliku toidu tootmise tegelikku seisu Saaremaal. Saare maakonnas on palju väiketöötlejaid ja seoses väikeköökide tunnustamisega on kohaliku toodangu pakkujate arv sel aastal plahvatuslikult kasvanud. “Kindlasti hakkab sealt tulema kirjut ja eripalgelist toodangut, mida saab kaubanduslettidel näha sügisel,” lausus Jaan Kiider.

Näitusteväljakul kahe müügiletiga väljas olnud FIE Vesta Suusteri juures Karja Pagari toodangut ja Pihtla õlut müünud Mario Pruul ütles, et on tulnud messile kolmeks päevaks ning varasemate aastate ja esimese päeva müügitulemustele tuginedes võib öelda, et osalemine messil toob kõvasti tagasi. “Ütleme nii, et tasub tulla,” märkis Pruul, kelle sõnul oli tal Tartus kaasas pagaritooteid 4800 euro (75 000 krooni) eest. Ning esimene vaat Pihtla koduõlut oli neljapäeva pärastlõunaks juba päris tühjaks rüübatud.

Mina käisin messil põhiliselt ringi koos noore Orissaare taluniku Aare Aljase ja tulevase lihaveisekasvataja Tanel Aruga, kes praegu teeb K-rautas veel müügimehetööd. Mõlemad noored kiitsid messil agregaati, kus on ühendatud kivivaalur ja kivikoristaja – esimene teeb põllul kividest vaalu ja teine korjab need sealt kohe kolusse. Saaremaal on praegu selliseid masinaid teadaolevalt kaks. Aljase sõnul on ta selle seadme ostmise peale tõsiselt mõelnud, kuid seni on ostmine jäänud veel raha taha toppama.

Mõlema mehe imetlusobjekt oli mõistagi ka Inglise firma JCB traktor Fastrac 7270, mille kiiruseks on testitud 70 km/h ja mida võib pidada kiireimaks traktoriks maailmas. Aare Aljase sõnul käis tal üksvahe peast läbi mõte osta sellise traktori kasutatud variant noortaluniku toetuse eest, kuid hinnaks küsitud 1,5 miljonit krooni tõmbas sellele plaanile kriipsu peale.

Kündmisel väledast tehnikaimest suurt kasu ei ole, sest iga põllutöö tarvis on ette nähtud oma kiirus, aga transporttöödel on sellise masina omajal suur eelis. “Kujutan ette, et raske käruga ta maksimumkiirust arendada ei jaksa, aga tühja haagisega jõuab sellisega ühest punktist teise kolm korda kiiremini kui näiteks Vene traktoriga,” rääkis Aare Aljas.

Lisaks uudistasid noored mehed maailma võimsaimat traktorit, mille 609 hobujõuga on ühe ööpäeva jooksul randaalitud 640 ha maad. Ajakirjanikule näidati ka masinaid, mida Saaremaa põldudel ilmselt kunagi näha ei saa. Üks selliseid oli üüratute mõõtmetega taimekaitseprits, mille võimsuse kasutamiseks pole Saaremaal piisavalt suuri põldusid.

Mõttesse süvenenud olemisega jalutas tehnikat täis messiplatsil ringi ka tuntud taluniku Kaido Kirstu vend Kalle Kirst, kes pole küll põllumees, kuid pakub oma masinatega üsna mitut teenust ja tegeleb muuhulgas ka Valjala vallas lumekoristusega. Arvestades viimaste aastate lumerohkeid talvi, pakkus Kallele kõige enam huvi lumepuhur. Kui lumeuputus peaks järgnevailgi talvedel jätkuma, peab Kalle Kirst oma sõnul sellise masina ostmist mõttekaks ka Valjala teede puhastamiseks.

Print Friendly, PDF & Email