Tuulte Roosi lasteaia lapsed õppisid vees ellujäämist (lisatud galerii!) (1)

PIIRIVALVURI VALVSA PILGU ALL: Enne vette ronimist kuulasid Tuulte Roosi lasteaia lapsed tähelepanelikult piirivalvur Fred Veldermanni õpetussõnu.
Foto: Sandre Ilvest

Kolmapäeva hommik oli Kuressaare Tuulte Roosi lasteaia mudilaste jaoks nii lõbus kui ka kasulik ühekorraga. Nimelt olid lasteaiaperel külas päästeametis ennetustööd tegev Kätlin Poopuu, operatiivkorrapidaja Reiner Ivanov ja piirivalvur Fred Veldermann.

Meelespea, Rukkilille ja Võilille rühma lapsed said võimlemismattidel teha nii “kuiva trenni” kui ka testida lasteaia basseinis õpitut. “Väljas on juba nii ilus ilm ning hästi palju tuleb päästjatel ja piirivalvuritel tegeleda jää peal ja vees toimunud õnnetustega,” selgitas Kätlin Poopuu lastele, miks päästjad lasteaeda külla tulid.

Hakatuseks anti igale lapsele Nublu komm, mille ümbrispaberil kirjas hädaabinumber 112. Üle korrati ka see, millal täpsemalt sel numbril helistada tuleb. Kuna aga numbriga varustatud kommipaber võib hõlpsasti kaduma minna, õpetas Poopuu lastele selgeks nipi, kuidas see paremini meelde jääks. Selleks tuli kõigil näpp püsti tõsta ja ise kaasa lugedes see esmalt huultele vajutada, seejärel ninale ning lõpuks kaks näppu silmadele. “Üks, üks, kaks,” kordasid lapsed seda vahvat numbrinippi.

Lapsed teavad päris palju

Lapsed teavad ohutusreeglitest tegelikult päris palju ning Kätlin Poopuu sõnul annab sellest tunnistust seegi, et veeõnnetusi lastega õnneks eriti palju ette ei tule. Nii teadis nii mõnigi Tuulte Roosi laps näiteks seda, mis asjad on jäänaasklid, kuidas neid kasutada, mille jaoks päästevest vajalik on, milleks selle küljes vile ripub ning kuidas käituda rannas või ujulas.

Kätlin Poopuu rõhutas, et rannas tuleb lapsel täpselt nii sama palju jälgida oma vanemaid kui vanematel last. Ning kui ema-isa kipuvadki päevitades kõhuli viskama ja silma kinni laskma, siis tuleb lastel vanemad ärkvele raputada.

“Mina ükskord kallasin emmele ämbriga vett peale,” hõikas seepeale üks tüdrukutest. Poopuu sõnul tuleb vanematel randa minnes esmalt endale selgeks teha, kas sinna tahetakse minna selleks, et endal oleks lõbus või et laps saaks lustida. “Neid kahte asja koos teha ei saa,” kinnitas ta.

Lasteaia direktor Helle Karu rääkis Saarte Häälele, et Tuulte Roosi lasteaias toimuvad igal kevadel veespordipäevad. “Kui vanem rühm hakkab lasteaeda lõpetama, siis ujumine lõpeb veespordipäevaga, et kõik saaksid näidata oma oskusi,” ütles Karu. Direktor möönis, et basseinis suplemine on siiski omal moel teistmoodi kui meres või järves ujumine. “Meie põhiline eesmärk on see, et lapsed saaksid veekartusest üle,” lisas ta.

Piirivalvuriga julgelt vette

Lasteaia õppealajuhataja Tiina Martinson tõi eilsest päevast välja lõbusa seiga, mis juhtus kõige nooremate laste rühmas. “Kui nad iga kord keelduvad enne vette minemast, kui saavad kätised käte ümber, siis seekord oli nii, et kui suur mees onu Fred basseini äärel küsis, kes kätiseid soovib, kinnitasid kõik – pole vaja!” naeris Martinson.

Basseinis saidki kõik viimseni Fred Veldermanni juhendamisel järele proovida, kuidas on teist inimest päästerõngaga päästa, kuidas on kõige ohutum päästerõngasse pugeda ning millist varustust peab kandma talvel jääkaane alt inimest päästes. “Üks asi, mida mere ääres või basseinis mängides kindlasti teha ei tohi, on niisama nalja pärast appi karjumine ja kiljumine. Sellist nalja ei tohi teha mitte mingil juhul,” rõhutas Veldermann.