Lumerohke talv õgis taas valdade teehoiuraha (8)

SULAB: Olgugi et enamus Põduste jõe luhale veetud lund on ära sulanud, on seda mõnekümne tuhande euro eest siiski veel järel.
Foto: Egon Ligi

Teine lumerohke talv järjest sundis omavalitsusi jälle kulutama lumelükkamise peale summasid, mis soojematel talvedel on teetööde “potti” pandud. Saaremaa omavalitsused püüavad siiski vaatamata suurtele talvistele kulutustele ära teha ka hädapärased teetööd.

“Inimene plaanib, jumal naerab,” märkis Torgu vallavanem Tiit Põld, et lume peale kuluvat rahasummat on praktiliselt võimatu ette ennustada. On nii palju kui on ja sellega tuleb hakkama saada. Mõni omavalitsus pääses lumerikkast talvest kergemini, mõnel lõi tengelpunga auklikuks.

Selle, et allesjäänud rahast saaks kõik vajalikud teehooldetööd tehtud, välistavad pea kõik. Ja seda tingimustes, kus eelmise aasta kulud said eelarves alles vaevu lapitud.

Pihtla vald on miinustes

Saarte Häälele valdadest laekunud andmete põhjal võib väita, et kõige valusamini sai kõrvetada Pihtla vald, kes on oma planeeritud summadega juba miinustes. Pihtla on talveperioodil (2010. a lõpp – 2011. a algus) kulutanud 57 000 eurot, sellest 2011. aastal 48 000 eurot. Eelarves oli lumelükkamiseks ette nähtud 45 000 eurot.

“Nagu näeme, on raha otsas, aga teede kevadised hooldustööd kõik veel tegemata,” nentis Pihtla abivallavanem Tiit Rettau kurba tõsiasja. Seda, et teetöödeks tuleb minna eelarve reservi kallale, tõdeb ajalehes Muhulane ka Muhu vallavanem Raido Liitmäe. Tema sõnul kulus vallal talve jooksul ligi 76 000 eurot. Liitmäe märgib, et kindlasti tuleb 31 000 euro suurusest reservist eraldada raha ka teetöödeks.

Rahanappust teetöödeks tunnistas ka Valjala. Valla majandusosakonna juhataja Aare Külaots nentis, et hea on, kui 41 000 euro suurusest teehoiusummast jääb reaalselt teede hooldamiseks 10 000 eurot. Ülejäänu sulas koos lumega.

Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam märkis, et tore oleks, kui lumelükkamise ja teehoiu proportsioonid oleksid vastupidised ehk siis 25% rahast lumele ja 75% teehoiule. “Panna tuleb vähemalt kolm teetruupi, lisaks teekraavide süvendamine umbes 150 meetrit. Peale selle hööveldustööd. Raha on selleks vähem kui 6000 eurot,” ütles Aardam.

Enamik valdu pääseski teetööde rahast ca 50% kulutamisega lumelükkamisele. Kaarma vallal on planeeritud 100 000 eurost 2011. aastal kulunud 48 000 eurot. Mustjala vallavanem Kalle Kolter ütles, et neil on sel aastal kulunud 52% rahast, Salme vallavanema Kalmer Poopuu sõnul kulutati teede hoolduseks mõeldud rahast lumele 39 protsenti. Kärla vallas on teehooldusrahast kulunud ligi 50%. Vallavanem Villi Pihl ütles, et suuri teeremonte ette ei võeta, kuid hädapärane hooldus tehakse siiski ära.

Kärlaga samasse suurusjärku on jäänud ka Lümanda valla kulu. “Saame teostada kevadist ja sügist hööveldamist ning likvideerida ainult üksikuid avariilisi olukordi,” nentis vallavanem Jaanika Vakker.

Halada pole mõtet

Seda, et teetöid ei saa päris tegemata jätta, märkis ka Leisi abivallavanem Enno Reis. “Ega halada pole siin midagi, nii valla eelarve kui ka teehoiukava koostamisel tuleb arvestada reaalsusega. Teede hooldust ja korrashoidu tuleb teostada nii või teisiti ja neid vähendada suurte lumetõrjekulude tõttu ei saa,” ütles Reis, kelle sõnul on Leisi vallal lõppenud talve peale kulunud ligi 30 000 eurot. Lumevaesemate talvede kulu on tema sõnul jäänud 7000 ja 13 000 euro vahele.

Samas ei piirdu selleaastane lumelükkamine vaid aasta alguskuudega. Karta on, et lumesahad tuleb taas tööle panna aasta lõpus. “Jätame ka aasta lõppu teatava varu, et valmistuda uuteks lumelükkamisteks,” kinnitas Lümanda vallavanem Vakker.