TULE TAEVAS APPI: Rahu küla külavanem Hilda Vohlbrück ei ole optimismi kaotanud. Elus on paljudest asjadest üle saadud, saab ka suurveest.
Foto: Egon Ligi
Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu kohaselt on tänavusteks üleujutuse riskipiirkondadeks märgitud peale Mandri-Eesti linnade ja külade ka Kuressaare. Kuuldavasti pole kuressaarlased liigvee all veel kannatanud, küll aga võiks sellesse nimekirja kanda Valjala aleviku Tooma tänava ja sama valla Rahu küla.
Tooma külatänavast on vesi võtnud enda alla mitusada meetrit. Mõneski kohas võib vee sügavuseks mõõta pool meetrit. Tavalise sõiduautoga sellisel veeteel sõita ei saa. Jalgsi saab tee läbida vaid suurtes kalamehesaabastes.
Mardi talu vanaperenaine Hilda Nuut, kes looduskaunis paigas Valjala aleviku külje all elanud kolmkümmend aastat, ütles, et eelmisel kevadel ehmatas suurvesi neid esimest korda. Tänavu imendus lumesulamisvesi maapinda mullusest kiiremini, kuna lumekooriku all oli maa külmumata. Õnneks pole liigvesi Mardi talu majapidamisele ega ka teistele taludele kahju teinud.
“Lastele teeb see ainult rõõmu. Möödunud aastal sõitsid nad siin õues isegi kummipaadiga. Valjala koolipoisid meisterdasid endale parve ja sõidavad sellega pärast koolitunde Loopsupealsel. Meie muidugi ootame vee taandumist, et pääseksime jälle kuiva jalaga liikuma,” rääkis Hilda Nuut. Mardi talu politseinikust perepoeg Indrek arvas, et kui külas peaks midagi hullu juhtuma, siis politseiautoga küll niisugusest veemöllust läbi ei sõida.
Tuletõrje- ja kiirabiautod peaksid aga veetakistuse siiski ületama. Rahu küla vanem Hilda Vohlbrück pääses sel aastal kergemalt. Aasta tagasi voolas lahvevesi perenaisele otse elumajja. Tänavu pani külavanema kaasa pumba tööle, juhtimaks majja tungiva vee krundi kõrvale kaevatud kraavi.
“Pärast seda kui külateed tõsteti, jättes truubid sisse tegemata, hakkaski liigvesi meid kevadeti ja ka sügiseti ähvardama. Nüüd kaevati meie juures tee sisse vee ärajuhtimiseks väikene kraavikene. Väikeautoga siit enam edasi ei saa. Traktorid aga suurte silokoormatega just nüüd sellel teel sõidavadki. Talvel ei ajanud seda teed keegi lahti. Siis kasutas külarahvas teist teed,” andis Vohl-brück asjast ülevaate.
Vesi on liiga teinud ka Vohl-brücki naabritele. “Nemad on veega samamoodi hädas. Liigvee ärajuhtimiseks peaks vallavalitsus kiiresti midagi ette võtma. Suvekuudel teeb tolm meile liiga. Tee ju kruusakattega. Probleeme külas jätkub,” võttis külavanem mured kokku. Hilda Vohlbrücki sõnul on Valjala vallavanem Kaido Kaasik öelnud, et täidab mullu antud lubaduse teele truup teha sel aastal.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
kuid sellise suuvärgi üle uhkust tunda on vahest isegi piinlik.
Praegu aitab vallavanem hädast välja, kuid ka tema on kõigest inimene. Küsigem abi edasi, et kuidas jõuda Noa laevale. See lokaalne uputus on otsekui eeltähendus- puust ettenäitamine, et kui tuleb globaalne “uputus”(kriisid), kas oleme valmis. Nii et pildi all olev lause “tule taevas appi” on igati päevakohane. Pangem oma “majapidamine” korda, valvakem, et see ei tabaks meid ootamatult. Päevad on kurjad.Tere tulemast pardale, ütleb kapten Noa.
Eelmine kommentaar puhta õige, tark inimene paneb oma “majapidamise” enne suuri torme korda ja siis kui tormid tulevad, toetuved jalad kindlale ja kõikumatule kaljule.
Need ühed ja samad näod ja hädaldajad hakkavad juba vaikselt ära tüütama. Vahelduseks võik midagi uut kah olla. Kui olid Eestimaa uhkus olnud, siis võiksid midagi tarka korda ka saata, mitte niisama ennast igale poole meediasse toppida.Poes või kuskil kohtudes ei ütle ta isegi tere, ja selline on Eestimaa uhkus.Ise olid ju kutsehaige ja ei tohi oma jalgu külmas vees külmetadagi.