
VEEL VEIDI OOTAMIST: Jääminekut nii sadamas kui ka sadama lähipiirkonnas ootava puidukoguse suurusjärk hakkab lähenema umbes 100 000 tihumeetrile. Peeter Oopkauba sõnul tahetakse sadamat süvendama hakata juba aprillis või mais, et kasutusele saaks võtta veel ühe laadimiskai.
Foto/montaaž: Egon Ligi
Roomassaare sadama ala on puidumaterjali nii täis, et suur hulk puidust on tulnud ladustada ka sadamalähedasele platsile. Seoses erakorraliste jääoludega ja navigatsiooniperioodi lõppemisega mullu detsembris on Roomassaares kaubavedu katkenud juba ligi neli kuud.
Praeguste erakorraliste jääolude tõttu on AS Saarte Liinid pöördunud keskkonnaameti poole palvega saada luba sadamas süvendus- ja kaadamistööde tegemiseks kohe pärast jää taandumist ehk siis juba aprillis või mais.
Saarte Liinide juhatuse liige Peeter Oopkaup selgitas kirjas keskkonnaametile, et taotluse vee erikasutusloa muutmise jaoks esitasid nad tegelikult juba mullu augustis ning selle alusel sooviti loas muudatust suurendamaks süvendustööde mahtu sadamas 4300 kuupmeetrilt 8000 kuupmeetrile.
Põhjuseks oli Oopkaubi sõnul asjaolu, et esialgse vee erikasutusloa taotlemisel oli aluseks 2002. aastal tehtud mõõdistus, mis erines olulisel määral enne süvendustööde algust 2010. aastal tehtud mõõdistuse tulemustest. Selle asjaolu ilmnemisel otsustati teha tööd vee erikasutusloas fikseeritud mahus ja ülejäänud mahu osas töö peatada kuni vee erikasutusloa muudatuse väljastamiseni.
“Tänaseks on väljastatud keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsus, kuid meile teadmata põhjusel ei ole väljastatud vee erikasutusluba,” märkis Peeter Oopkaup. Roomassaare sadama direktor Renno Tammleht selgitas Saarte Häälele, et sadama süvendustööde tegemine oli kavas tõepoolest juba läinud aasta lõpul, ent kuna tööd siis mere ootamatult varase jäätumise tõttu pooleli jäid, tuleb need nüüd kiiremas korras ära teha.
“Põhjus on selles, et tahame kasutusele võtta lisaks veel ühe kai kauba laadimiseks,” muudaks see tema sõnul kauba teelesaatmise veelgi kiiremaks. Praegu on meri sadamas veel jääkaane all, kuid Renno Tammleht avaldas lootust, et ilmselt lähinädalal või -nädalatel saab meri siiski juba jäävabaks. “Sel talvel on jääd väga pikalt olnud, praktiliselt jõulust alates,” tõi sadama direktor välja kaubavedu raskendanud asjaolu ja lisas, et tavaliselt läheb meri täiesti jäässe alles jaanuari keskel.
“Nüüd juhtus see aga koguni kuu aega varem,” märkis ta. Ka mullu olid jääolud Tammlehe sõnul rasked ja siis vabanes meri sadamas jääst aprilli keskel, seega on asjad ses osas praegu n-ö õiges graafikus. “Muidugi, selliseid graafikuid ilma osas olla ei saa, aga aprilli keskel olid esimesed kaubalaevad eelmisel aastal kohal,” sõnas sadama direktor. Keskkonnaameti pressiesindaja Aet Truu sõnul ei ole amet Roomassaare sadama taotlust veel arutanud, seega ei osanud ta süvendustööde aprillis või mais toimumise kohta midagi täpsemat veel öelda.
Siinkohal lisan “ülevaatliku” pildi, mis näitab olukorda reaalajas:
http://webcam.tt.ee/remote.php?action=thumb&cam=7
Viigu Saaremaa sadama kaudu välja ja asi vask. Pole seda rekkate voolu ka linnas enam.
Kõige algelisem tase on lihtsalt toorainet odava hinna eest välja vedada.
tõesti ei oska ümarpuidust midagi teha?Kunstlikult tekitatud(kuritahtlikult!)tekitatud tööpuudus Saaremaal ja ka terves Eestis!Tehke kasvõi korralik küttepuu,saate ka rohkem raha.Lennart Meri ütles kunagi Kaali järve kohta:kui te selle järvega midagi teha ei oska,vedage kruusa täis!Seda võiks ka metsameeste kohta öelda!Ülekantud tähenduses muidugi.
tuleks käivitada Saaremaa sadama töö kaubasadamana, mis on aastarigselt lahti ja alles pärast seda võiks vajaduse korral “matta” raha sinna vee alla Roomassaares. Ega jää ja sellest tulenev puiduuputus ei kao ära sadamast kui sadam süvendatakse ära. Loodusseadused toimivad Saarte Liinidest sõltumata – kui on külm siis meri jäätub – olgu nii raske kui tahes selle tõe tunnistamisega. Arvatavasti on Saarte Liinidel vesi ahjus kuna kardetakse konkurenti Saaremaa Sadamat. Praegu on Roomassaarele käsk kätte antud iga puidust tikk vastu võtta ja ladustada, et jumala pärast keegi ei vaataks Saaremaa Sadama poole.
Rahunege maha oma sadamatega,mida ta nendega paari aasta pärast teete?!mis te arvate kui kaua seda metsa siis jagub siit vedada varsti niigi juba Lümandast vaata mis linnas toimu.Saatke aga kõik mets saiaraha eest väljamaale ja varsti hakate lauda tagasi ostma et omale maja ehitada.
Viimane komm “töötult” jummala õige. Rahvas vaene-sandikopikate eest müüakse kõik mets maha, et ära elada. Lastele -lastelastele jääb ainult võsa. Ja kui nad kunagi tahavad midagi ehitama hakata, peavad puiutmaterjali väga kallilt tagasi ostma sealt, kuhu seda praegu veetakse.
Metsamehed nüüd puid täis sadama pärast süüdi? Raietööd kohati raskem ja hullem töö kui kaevuritel, eriti saemeestel. Paberipuud küttepuuks, see kah hea fantaasia. Pange siis tselluloosi vabrik püsti. Küttepuude eest ei taha keegi maksta, hakatakse kohe hädaldama kui paberipuu hinda küsida.
ja mitte kedagi ei huvita see rõvedus seal roomassaare parklas…ja kõikjal mujal kuressaares kus iga võimalik plats on puitu täis ja lägastatud-lõhutud teed.normaalne see küll ei ole
Raha on see, mis sunnib lagastama.
LASKE PEALEGI KÕIK ODAVALT ÄRA VIIA VARSTI NIIKUI TAANIS – POLE OMA PUITU MILLEST EHITADA EGA KA AHJU KÜTTA!! SIIS ALLES NÄETE MIS ELAMINE MAKSAB
EESTI VABARIIGIL SELLEST POOGEN – PEAASI ET E K S P O R T ON KIRJAS!!!
PRAEGUGI JUBA MÕNE TIHEDAMA METSATUKA ASEMEL HEINAMAA LAADNE LAGENDIK
taanis jah, pole peale lageda maa, elektrituulikute ja lehmade peeruhaisu enam midagi vaatamisväärset Elatustase on seal aga kõrge, saaremaa elatustase ei küündi sinna ilmselt mitte kunagi. Isegi mitte peale kogu metsa mahamüümist. Saage lõpuks aru, saaremaa on ja jääb kohaks, kuhu on mõtet tulla maksimaalselt kolmeks suvekuuks puhkama ja seepärast võiks osa metsa alles jätta küll. Aga süvasadama kasutamist puidu väljaveoks ma ei poolda, sest kes siis kuressaares puidu ladustamise eest renti maksma hakkab?
juurde kasvab ainult võsa ja noorendikku, palgimets on teede ääres harvaks muutunud, 10 aastat veel siis puhub tuul päris vabalt üle saaremaa
Saaremaal kasvab ca 160000ha metsa, sellest ca 150000ha võib mõnede eranditega raiet teha suhteliselt vabalt. Keskmine ha juurdekasv on ca 3-4tm aastas. Seega kasvab aastas juurde ca 400000-600000tm. Raiet tehakse ca 200000tm aastas. Viimase 20 aastaga on metsasuse % tõusnud 45%-lt tänaseks 55%-le. Lähema 10-15 aasta jooksul tõuseb see 55-60% peale.
Ja nüüd, kõik metsanduse asjatunjad ja muud tarkpead ruttu Roomassaare sadamasse, puitu ostma, ET SELLEST MIDAGI TASUVAMAT TEHA. Kui ei viitsi minna siis poleks vast mõtet enam oma suud punni ajada ja seda “asjatundlikku” juttu suust välaja punnitada.
eelmine vend leidiski siin lõpuks võimaluse tervitada endasuguseid, kellel viies klass pooleli jäi.
kui kõvad tegijad siin on! Miks te kisakõrid siis ei väärtusta seda puitu? Kes keelab? Ma tahan näha meest, kes suudab paberipuust ehitusmaterjali teha!
Mina väidan, et ainult üks firma viib Saaremaalt ümarpalki välja. Ülejäänud rändab Imavere saekaatrisse, kus see siiski väärtustatakse. Ajukääbikud võiks enne lõugamist asjad omale selgeks teha.
töötu, oled ehk kursis viimaste aastate raie- ja juurdekasvu statistikaga Saare maakonnas? Ei ole? Tutvu palun.
nii nagu surnud maetakse mula alla, nii peab ka metsas raiet tegema. Ega lillekesel puitu pole vaja läinud, tema elab ainult lilledest ära.
Kuulge lillekesed ja muidu tumerohelised ehitage Saarele tsellutehas või tehke nendest nottidest kasvõi käpikuid! Targutama on kõik kanged.
Ja tehke endale selgeks süsiniku ringkäik looduses – tegelt on kõige suurem kliimamuutuste vastu võitleja täna selline maaomanik, kes aktiivselt raiub omi metsi. Puitehitistes, mööblis ja raamatutes on C seotud aastakümneteks samas kui metsas kõdunedes ja ahju ajades pääseb vabalt atmosfääri.
AGA SEE JUUREPESSUST KAHJUSTATUD KUUSENOTT ALL PAREMAL NURGAS!!
Ei võsa üle suuda keegi arvet pidada. Küll aga on tore, kui sa noorendike märkad. See tähendab, et ka meie lastel on kus raiet teha. Kuigi puid on kõik inimesed näinud, siis hinnata seda dünaamikat kuidas metsandus liigub suudavad ainult vähesed. Ehk siis inimesed, kes enne 4-5 aastat koolis käinud. Paljud kommijaid esinevad siin kadedusest või siis on mõne inimese toa tagant raieküps mets maha võetud ja nüüd on inimene närvis nii kadedusest kui ka kadunud võimalusest seal metsas oma tahtsi tegutseda.
haige mõtlemine ja arusaam ,et mets peabki maha võetud saama,miks ta ei võikski kasvada rahulikult,et oleks koht kus jalutamas käia ja marjad-seenedki saaks kasvada