Raportist, võimuleppest ja reformist

Varasem töö vallavanema, maavanema ja regionaalministrina on jätnud minusse kõrgendatud huvi regionaalarengu ja haldusprobleemide vastu. Hiljuti avalikustatud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostatud raport Eesti riigivalitsemise kohta ärgitas sulge haarama ja omapoolseid lahendusi pakkuma.

OECD raport toob selgelt välja meie ametkondliku killustatuse, kehva koostöö ja vähese haldussuutlikkuse, kuid läheb delikaatselt mööda asjaolust, et üha enam ametnikke ei teeni mitte Eesti riiki ja rahvast, vaid oma parteid. Raport vaikib ka sellest, et sisuline tagasiside ametkondi eriti ei huvita ja probleemide lahendamise asemel eelistatakse kontrollida, kas eeskirjadest või seadustest on kinni peetud. Kui on, siis on kõik korras.

Vahel tundub, et vaid riigikontrolör Mihkel Oviir oma meeskonnaga võitleb Eesti riigi tõhususe eest. Missioonitunnet ei kohta aga peaministripartei poolel, kus pole pikki aastaid midagi reformilaadset välja käidud. Võimul jätkavate erakondade valimislubaduste ja OECD raporti taustal osutus täielikuks pettumuseks värske koalitsioonileping, mis vaatab täiesti mööda regionaalprobleemidest ja kohalikest omavalitsustest, kelle tulubaasi on kavas hoopis kahandada.

Samas on päevselge, et Eesti riigi halduse kui terviku toimimine vajab kriitilist ülevaatamist ja seejärel põhimõttelisi muudatusi. Sissetallatud rada mööda tammumine süvendab piirkondlikke lõhesid veelgi, takistades Eesti arengut. Alustan sellest, et asja peab vedama võimekas administraator. Tuletan meelde, et riigihaldusele pani aluse aastatel 1990–92 võimul olnud üleminekuvalitsus eesotsas tollase riigiministri Raivo Varega.

Riigiministri ametkonna saaks kokku panna regionaalministri ja riigikantselei baasil, lisades talle nii õigusi kui ka kohustusi ning tugevdades teda kogenud spetsialistidega. Koostöös teadlaste ja Arengufondiga tuleb seal kokku panna Eesti riigi arengumudel ja siluda ministeeriumide lahknevaid seisukohti. Eesti halduskorraldusele ja -suutlikkusele tuleb leida erakonnaülesed lahendused, mis lähtuvad riigi kui terviku huvidest.

Riigikantselei nappidest teadetest võib välja lugeda, et ametkonnad on raportiga tõsist tööd alustanud. Arvan, et siin on arutamisainet ka vastvalitud kolleegidele riigikogus. Minu arvates väärib see teema erakorralise komisjoni moodustamist, näiteks halduskorralduse komisjoni nime all. On väga hea, et raport rõhub riigivalitsemise põhieesmärgile – pakkuda nii riigi kui omavalitsuste poolt inimestele võimalikult kvaliteetset teenust. Samast sihist lähtusid oma valimisprogrammis ka sotsiaaldemokraadid. Meie esitatud kahetasandilise omavalitsuse idee saab OECD raporti taustal uue hingamise.

Maakonnataseme omavalitsuse uudsel kujul taastamine pole imerohi, aga ta tekitab mõistliku vastukaalu olukorrale, kus ühelt poolt ahistavad kohalikku tegutsemist riiklikud raamid, teisalt käivad valdadele ja linnadele paljud kohustused rahapuudusel üle jõu. Ja nagu inimorganismis lööb haigus välja nõrgemates lülides, nii on ka väikelinnad ja maapiirkonnad suurtest keskustest palju haavatavamad.

Valitsemiskvaliteedi tõus eeldab riigi ja omavalitsuste mõistlikku tasakaalu. Kogu lugupidamise juures vallajuhtide vastu tuleb tunnistada, et nad jäävad partnerluses ministeeriumide ja ka suurlinnadega selgelt alla. Valijatelt mandaadi saanud maavalitsuste šansid oleksid märksa suuremad.

Nemad tegeleksid ühistranspordi, jäätmekäitluse, gümnaasiumihariduse ja ülemaakondlike registritega ning arengukavade koostamisega. Eks omavalitsuste liidud on püüdnud ka seni maakondades just sel printsiibil tegutseda. Paraku kammitsevad liitudesse kuuluvaid valla- ja linnajuhte valijaile antud lubadused ja konkurents piiratud vahendite pärast.

Kui tahame hästi toimivaid omavalitsusi, tuleb neile anda ka selleks võimalused ehk taastada esimeses järjekorras tasandusfond, üksikisiku tulumaksu ja kütuseaktsiisi laekumised 2008. aasta tasemel. Kõik see võimaldab valdadel ja linnadel oma elanike eest paremini hoolt kanda. Valitsemissüsteemi korrastama hakates ei tohi me unustada, et tänast Eesti riiki iseloomustavad suur tööpuudus ja euroala viletsaim elatustase. Ja muidugi seda, et Eesti riik pole valitsejate, vaid kõigi siin elavate inimeste jaoks.

Jaan Õunapuu
riigikogu liige, sotsiaaldemokraat


KOMMENTAAR
Kaido Kaasik

Valjala vallavanem, Saaremaa omavalitsuste liidu esimees
“Saaremaa omavalitsuste liidus ei ole kahetasandiline omavalitsus viimasel ajal enam jutuks tulnud – see oleneb ikka riikide suurusest ja elanike arvust. Sellest on küll räägitud, kuid ühtegi korralikku vettpidavat plaani pole välja mõeldud. Ei ole ju mõtet ajas tagasi minna, kogu Euroopa areneb ikka edasi, me aga arutame, kuidas tagasi minna. Nii võiksime ju mõelda ka kommunismi taastamisele.

Pigem on olulisem mõelda, kas me suudame siiski haldusreformi läbi viia, sest omavalitsuste suutlikkus algab ikka mingist kriitilisest massist. Sellest on ju kõik aru saanud. Kuigi jah, ka praegu kõik omavalitsused elavad ja toimetavad, kõigil on oma probleemid. Kui tuleks uus süsteem, tekitaks see jälle uusi probleeme.

Võib-olla oleks olulisem see finantsskeem läbi vaadata. Eesti riik on küll väike, aga erinevus regioonides on siiski päris suur. Võtame või saarelised erisused. Väga raske on Kesk-Eesti inimesele seletada, et me ei saa igal ajal Tallinna tulla, et saartel on kõik alati kallim, siin ongi kliima natuke teistsugune. Kõik see mõjutab meie majanduslikku keskkonda. Ma usun, et saarlased on tublid olnud ja suutnud oma asjadega hakkama saada, aga samas käib kõik suuremate pingutuste ja kulutustega kui mujal Eestis.

Kindlasti ei ole praegu väikeste valdade juhid võrdsed partnerid ministeeriumidele. Olen seda tundnud, kui olen läinud kuhugi asju ajama Valjala vallavanemana või siis omavalitsuste liidu esimehena. Vahe on olemas. Vallavanema kuulab viisakas inimene lihtsalt ära ja see ongi tihtilugu kõik.

Mis puutub tasandusfondi, siis praegu on selle raha, mida vanasti maakonnas jagati, asemel olemas erinevad projektid ja raha liigub nende kaudu. Vanasti ei olnud projekte, siis tulid vallajuhid kokku ja vaidlesid, kelle kooli katuse jaoks sel aastal raha antakse. Nüüd on võimalusi erinevaid, olgu nimetatud kas või EAS või PRIA. On ju põllumajandusministeerium toetanud väga palju valdade kultuurielu, võiks öelda, et isegi suuremas mahus kui kultuuriministeerium.

OECD raportist on ka võimalik lihtsalt kontekstist lauseid välja võtta. Igaüks võtab sealt selle, mis talle mugavam, milles ta suudab orienteeruda.

Print Friendly, PDF & Email