Kaalis süüdati mälestuslõke Lennart Meri auks

Kaalis süüdati mälestuslõke Lennart Meri auks

OMA LUGU: Peaaegu kõigil Lennart Meri kaasaegsetel on tema kohta rääkida oma lugu. Kaali kooli 7. klassi poiss Ago Heinmets tule ääres suurte inimeste hämmastavaid lugusid kuulamas.
Foto: Egon Ligi

Teisipäeva õhtul süüdati taas Ebaverest Kaalini mälestuslõkked suure riigimehe, kirjaniku, Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri auks. Vaatamata külmale ilmale olid kohale tulnud need, kes peavad kalliks Lennart Meri mälestust ja, tsiteerides Pihtla vallavanemat Jüri Saart, “on Kaali fännid”.

Jüri Saare sõnul olnuks Lennart Meri säärasest ekstreemsest ilmast kindlasti vaimustatud: “Ta oleks tundnud ennast kui kala vees, mõelnud, kuidas siin saaks midagi huvitavat ära teha.” Kaali külastuskeskuse omanik Alver Sagur tõdes, et Lennart Meri ajal ei olnud ühtki presidenti ega kroonitud pead, kes poleks oma Eesti visiidi ajal Kaalit külastanud. Jüri Saare sõnul pidanud Taani kuninganna Margrethe tulema Eestisse koguni teistkordsele riigivisiidile, kuna Lennart tahtnud talle kindlasti Kaali järve näidata.

“Kaali oli Lennart Meri jaoks üks tähtsamaid paiku ning sellele paigale pühendas ta ka oma parima teose “Hõbevalgem”,” rääkis Pihtla vallavanem, kelle sõnul on Kaali järve saladusi uurinud küll paljud nimekad teadlased, kuid maailmas on paiga tuntuks teinud siiski mitteteadlane Lennart Meri. “Ta rääkis Kaalist igal pool,” märkis Jüri Saar, tuletades meelde ka mõnusat seika, kui tal oli võimalus osaleda koos presidendiga Berliini visiidil, kus mindi vaatama koolimaja, kus Lennart oli kunagi õppinud. “Ehkki delegatsioon oli suur, võttis Lennart seal mul käest kinni ja ütles, et Jüri, sina oled mulle oma kooli Kaalis mitu korda näidanud, nüüd saan mina sulle Berliinis näidata seda kooli, kus mina õppisin,” meenutas Saar.

Alver Sagur kõneles ka müütidest, mis kirjas “Hõbevalges” ja soovitas kõigil raamatut lugeda, kas või uuesti. Sagur märkis, et ühes neist müütidest, mis käib Kaali kohta, sisenenud meteoriit meie atmosfääri Ebavere mäe juurest ning “võttes sealt kaasa jumal Tarapita, kes on seal sündinud, prantsatas sellega siia Kaali järve auku”. Nii saanudki saarlased endale jumala.

Muusik ja Kuressaare Kultuurivara juht Villu Veski rääkis aga sellest, kuidas ta palunud Lennartil oma esimesele plaadile kaaskirja kirjutada. “Palusime teda kui kirjanikku, sest plaadi nimi oli “Põhjala saarte hääled”,” rääkis Veski. Kaaskiri tuli ja selles seisid tähenduslikud read: “Balti meri on nagu Põhjala vahemeri, mille ümber kultuurid on sündinud ja arenenud.” Veski nentis, et see kaaskiri saadab tema tegemisi siiani ja kutsus kõiki eeloleval suvel Kaali järve ääres korraldatavale suurele kontsertetendusele, mis pühendatud Lennart Merile ja saab teoks koostöös kultuuripealinna 2011 tegijatega.

Tänavune Lennart Meri mälestustuli süüdati kolmandat korda. Kaalis laulsid ja lugesid isamaalisi luuleridu ka kohaliku kooli lapsed. Tõdeti, et vaat et kõigil Lennart Meri kaasaegsetel on temast rääkida oma lugu ning et ta oli siiski kogu rahva president.

Print Friendly, PDF & Email