EMÜ hakkab uurima toiduhinna kujunemist teel põllult poodi (1)

EMÜ hakkab uurima toiduhinna kujunemist teel põllult poodi

DIKTEERIB MÄNGU: Kõige enam mõjutavad toidutootmise kasumlikkust kaubandusketid, kes tahavad kaubanduspindade rajamiseks tehtud üüratuid investeeringuid tagasi teenida.
Foto: Egon Ligi

“Tahame selgust saada, mis siis tegelikult toimub,” ütles Saarte Häälele Eesti maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik.

Uuring peaks võimalikult täpselt näitama, mis ja kui palju avaldab Eestis toiduainete hindade kujunemisele mõju ning millised on ettepanekud, liikumaks võimalikult õiglase hinnakujunduse poole.

Kõige hullem probleem on Värniku hinnangul kaubanduspindade rohkus. Ühest küljest võiks kaubanduses valitsev tohutu konkurents tagada tarbijale hea hinna, kuid teisest küljest antakse järele kvaliteedis, sest laienenud kaubandusettevõtted tahavad investeeringud ja laenud tagasi teenida ja kõik see tuleb kinni maksta tarbijal, rääkis Rando Värnik.

Ostjate ligimeelitamiseks juurutatakse järjest enam soodsa hinnaga private label’i tooteid, mida toiduainetööstused teevad allhankena poekettide kaubamärgi all vastavalt kaupmeeste soovidele. Selliste toodete puhul puudub Värniku sõnul aga tarbijal info, kust tooraine pärineb ja milline on selle kvaliteet. “See, kus midagi toodetakse, hakkab hägustuma, sest kaubandus dikteerib mängu täielikult,” märkis Värnik. Tema sõnul kasvab privat label’i toodete osakaal kaubanduskettides pidevalt ka mujal Euroopas, kus elanike sissetulekud on tunduvalt kõrgemad kui Eestis.

Ehkki maailmaturul toidunõudlus kasvab ja lähitulevikus toiduainete suurt hinnakõikumist ette näha ei ole, võib Eesti toidusektor hakata Rando Värniku kinnitusel välja surema. Näiteks võivad maailma toiduainetetootmises järjest suuremat rolli mängivad Hiina ja India hakata oma mastaabiefektiga hindu alla lööma, muutuda ahvatlevaks kaubanduskettidele ning seeläbi kohaliku toodangu turult välja tõrjuda.

Rando Värniku hinnangul vajab Eesti toidustrateegiat ja sealt edasi toidupoliitikat, mis paneks prioriteedid paika riiklikul tasandil. “Et püüaksime oma tarbijaid ise piisavalt varustada ja suudaksime müüa kaupa ka väljapoole,” lisas ta. Maaülikooli uuring kannab nime “Hinnakujundus ja lisandväärtuse jaotus toiduainete tarneahelates enne ja pärast ühinemist Euroopa Liiduga Eestis”.

Projekti hinnanud ekspertiisikomisjon peab vajalikuks pöörata uuringus tähelepanu ka käibemaksu osale hinnakujunduses ja selle määra muutmise mõjudele tarneahela erinevatele lülidele ja riigieelarvele. Analüüsida tuleb ka kaubandust piiravate meetmete mõju (nt Venemaa viljamüügikeeld), turu moonutusi ja Euroopa Liidu toetuste mõju hindadele. Samuti seda, miks väljaspool Eestit toodetud liha müüakse Eestis oluliselt madalamate hindadega kui Eesti liha.

Muuhulgas palub ekspertiisikomisjon analüüsida Eesti põllumajanduse ja toidusektori võimekust täita OECD rohelise majanduskasvu strateegia eesmärke – toota toitu, vähendades CO2 intensiivsust põllumajanduses, ja kasutada piiratud loodusressursse jätkusuutlikult.

Print Friendly, PDF & Email