Muinaslaeva luunuppude ainetel valmib lauamäng (3)

Muinaslaeva luunuppude ainetel valmib lauamäng

SAAREMAAD ESINDAMA: Anni Hartikainen on kahe käega selle poolt, et mängust võiks edaspidi kujuneda n-ö Saaremaad esindav lauamäng. “No miks mitte! See äriplaan, mis tootearenduse algallikaks oli, sinnapoole kiskus,” sõnas ta.
Foto: Raul Vinni, Peeter Kukk / Montaaž

Salmel muinaslaeva juurest leitud luust mängunupud ja täringud võisid kuuluda viikingite lauamängu Hnefatafl juurde. Just selle iidse mängu ainetel valmistavad Tallinna tehnikaülikooli Kuressaare kolledži tudengid Saaremaa-keskset lauamängu.

Kuressaare kolledži väikelaevaehituse kompetentsikeskuse juhataja kt Anni Hartikaineni sõnul on Hnefatafl strateegia-mäng, kus üks sõja-salk kaitseb kuningat piirajate eest. Mängu loomise mõte sai Hartikaineni sõnul põhja ühest ettevõtlusloengu raames tudengite poolt loodud äriplaanist.
“Seal oli idee toota Saaremaa-spetsiifilisi lauamänge – peamiseks sihtgrupiks Saaremaa külalised,” rääkis Anni Hartikainen Saarte Häälele.

Äriplaani kohaselt peab loodav mäng olema hästi transporditav, ei tohiks võtta palju ruumi, peaks omama mingit funktsiooni või mõtet, olema Saaremaa-spetsiifiline ja kena ka. Hartikainen nentis, et kui asuti seekordset kolledži sünnipäeva ette valmistama, tekkis korraldajatel küsimus, mida kinkida tudengikonverentsil esinevatele tudengitele ja teistele osalejatele. “Tavapärane dilemma, et kas teha ise või osta sisse, lõppes otsusega, et teeme seekord ise,” sõnas ta.

Esialgu on kolledžil kavas kõnealuseid mänge tellida piiratud hulk – üheksa. Põhjus on Hartikaineni sõnul selles, et eks see ole tootearenduses tüüpiline etapp, et katsetada on vaja. “Tehakse mitu erinevast materjalist komplekti, proovitakse need testgruppide peal läbi ja valitakse mõni/mõned välja, mida edasi arendada,” selgitas ta.

Saaremaa-keskseks muinaslaeva abiga

Loomulikult peab tema sõnul seejuures arvestama sellega, et mäng ise ei olnud algselt eriti Saaremaa-keskne, vaid lihtsalt levinud Läänemere ruumis, Saaremaal sealhulgas. Saaremaa-spetsiifiliseks saab mängu muuta Salme paadi loo ja kohaliku materjali kasutamisega.

“Kui mõelda, et neid mängunuppe on ajaloos tehtud väga erinevatest materjalidest – savi, klaas, luu, puu –, siis arendamisruumi on siin ju küll, peaaegu kõik Saaremaa-spetsiifilised materjalid annab ära kasutada, näiteks Saarema lambavillast vilditud mängulauad, kadakas, Saare sepised, ja ma ei tea küll, et keegi naaberpiirkondadest seda ideed esindusmeenete valmistamiseks juba ekspluateeriks,” tähendas Hartikainen.

Millised need mängunupud välja nägema hakkavad, mis tudengite usinate näppude all valmivad, ei tahtnud Anni Hartikainen veel paljastada. Isegi mängu tehnilise lahenduse osas jäi ta salapäraseks.

“Tootearenduslikud ideed on tudengitel nii nutikad, et on täiesti väärt ärisaladusena käsitlemist,” põhjendas ta. Hetkel ongi kolledži tudengitel mängude valmistamine käsil ning nende valmimise tähtaeg on 6. mai, mil kolledži traditsioonilise sünnipäevaüritusena leiab aset tudengikonverents. “Muide, üritus on avalik ja katsepartii näituse ja testimise võiks ju ka siis korraldada, kui tundub, et teema kogukonnale huvi pakub,” arvas ettevõtmise eestvedaja.

HNEFATAFL – NUPUKUST NÕUDEV LIHTNE MÄNG
Salme paadist leitud nuppudest enamik oli treitud vaalaluust, mille kuhikuline külg oli hoolikalt lihvitud ja poleeritud. Väiksema rühma moodustasid veise reieluupeadest nupud looduslikult kumera pealispinna ja selle reieluu põhiosast lahtilõikamisega tekkinud tasase küljega. Nuppude läbimõõt on vahemikus 3,6–4,6 cm ja kõrgus 1,7–3,6 cm. Koos nendega leiti mitu täringut.
Allikas: www.muinsuskaitse.ee/salme/salmenupud

Print Friendly, PDF & Email