Louis Kahni kontserdilaevast võiks saada Eesti oma Eiffeli torn (12)

Louis Kahni kontserdilaevast võiks saada Eesti oma Eiffeli torn

Foto: Erie Shipping News

Kuressaares sündinud üleilma kuulsa arhitekti Louis Kahni projekteeritud laev Point Counterpoint II võib peatselt nina Läänemere poole keerata ja leida endale ankrupaiga Tallinna Noblessneri sadamas. Kuressaarele eksklusiivset imelaeva päriseks küll ei lubata, kuid kindlasti võiks see siin aeg-ajalt käia, näiteks kontsertidega.

Soodsa pärituule korral võivad saarlased uhket kontsertlaeva näha juba sel suvel. Kuressaare linnapea Urve Tiidus ütles, et kontserttuuri toimumise korral, mida kavatsetakse tänavu teha, on Kuressaare linnavalitsus väljendanud soovi, et laev tuleks Roomassaarde ehk juba sel suvel, kuigi ehk mitte samal nädalavahetusel, mil toimub koolinoorte laulupidu.

“Kohtumisel arhitektide liidus eelmisel nädalal sain aru, et tuuri osas, kus Point Counterpoint II kapten ja American Wind Symphony Orchestra asutaja Robert Austin Boudreau (83) on Eestile välja pakkunud 15 kontserti, lõplikke otsuseid veel langetatud ei ole,” märkis Tiidus.

“Laeva ostmiseks ja programmi edendamiseks on loodud Louis Kahni Eesti Sihtasutus, mille nõukokku kuuluvad nii muusikainimesed kui ka arhitektid ning juhatusse Jaanus Tamme ja Ott Rätsep,” rääkis Saarte Häälele arhitektide liidu direktor Ingrid Mald-Villand, lisades, et kuna ta on ise hetkel lapsepuhkusel, tegeleb ta rohkem taustaabiga.

“Meie eesmärk on, et laev jõuaks siia selle aasta suvel, kui Tallinn on Euroopa kultuuripealinn,” kinnitas Mald-Villand, kelle arvates sobiks kultuuripealinna slogan “Mereäärsed lood” Kahni laevaga imehästi – see laev oleks meil üks tõeline mereäärne lugu! 

“Louis Kahni loomingu väärtus ei ole kindlasti vaid rahas mõõdetav – Kahn on üks eelmise sajandi tuntumaid ja mõjukamaid arhitekte kogu maailmas, nii et väga raske on siin väärtust hinnata ja numbrites mõõta,” vastas Mald-Villand küsimusele, kuidas tegelikult võiks kuulsa arhitekti laeva hinnata.

Laev ise maksaks Eesti riigile 1,1 miljonit dollarit. Seda summat ei pea suureks ka arhitektid. “Võiks öelda, et see on n-ö raua hind, millest see tehtud on,” täpsustas Mald-Villand, kes peab rahast palju olulisemaks laevaga kaasnevat lugu – Kahni päritolu, Eesti soovi olla mereriik, et see laev oleks ainus Kahni projekteeritud objekt Euroopas, kõik need kokku panduna muudavad Kahni laeva Eesti jaoks suurepäraseks turunduslikuks atribuudiks.

Arhitektide liit on üles tähendanud ka võimalused, mis kaasnevad Point Counterpoint II ostmisega. Selles jadas on kirjas, et Eesti pälvib silmpilkselt maailma meedia tähelepanu ja et meie riik saab endale samasuguse turismimagneti, nagu seda on näiteks Eiffeli torn Pariisis ja Big Ben Londonis. Samuti saab Eesti tugeva turundusatribuudi, millel on üleilmne kultuuritaust, ja väiksema tähtsusega ei ole ka üleilmne tähelepanu, mis laevaga kaasneks.

Arhitektid on veendunud, et laevast saaks Eesti kultuuri saadik maailmas, sest kindlasti saaks laev olema lisaks kontserdilavale liikuv kunstigalerii. “Kõik ideed ei ole veel kirja pandud, sest ostulepingut ei ole ju kinnitatud,” märkis Mald-Villand, lisades, et võimalusi tooks Point Counterpoint II kaasa päris palju. “Näiteks oleme rääkinud Eesti Londoni saatkonnaga võimalusest viia laev Londonisse 2012. a olümpiamängude ajaks, kus see võiks seista Thamesil linna väga keskses kohas.”

Louis Kahni Eesti SA peamine hing ja läbirääkija on olnud Jaanus Tamme, arhitekt ja avamerepurjetaja, tänu kellele on jõutud nii kaugele, et laevaostuks on olemas president Ilvese toetus, Eesti USA saatkonna valmidus toetada, samuti on asi läbi ETV “Pealtnägija” jõudnud laiemasse meediasse ja siit on hakanud lisaks tekkima erinevaid kontakte toetavate organisatsioonidega.

Mald-Villandi sõnul toetab laeva tulekut Eestisse jõuliselt ka Louis Kahni perekond eesotsas poeg Nathaniel Kahniga. Mis on raske, on see, et 1,1 miljonit dollarit (s.o umbes 775 000 eurot) vaba raha paari kuuga Eestist leida on keeruline, nentis Mald-Villand, kuid töö selle nimel käib. Oluline on seejuures, et laev teeniks tulevikus Eesti riigi huve.

Print Friendly, PDF & Email