Kevad tõi linnud ja ornitoloogid taas Vilsandi rahvusparki (5)

Kevad tõi linnud ja ornitoloogid taas Vilsandi rahvusparki

TALV ON ÜLE ELATUD: Need luiged on siinsetes vetes talve kenasti üle elanud. Nüüd jääb neil oodata pikkadelt rännuteedelt naasvaid kaaslasi.
Foto: Egon Ligi

Märtsi peetakse talve murdumise kuuks. Erandiks pole tänavunegi paastukuu. Kevadega koos saabus Vilsandi rahvuspargi maile Lõuna-Euroopa talvitusaladelt mitusada nii siin kui ka meist põhja pool pesitsevat sulelist.

“Ükskõik mis hetkel taevalaotusse vaatad, näed seal ka linde. Neid on juba kohal tõesti palju. Nii kui paisu tagant oleks välja lastud. Tänane päev on küll väga uhke,” vaimustus RMK loodushoiuosakonna teabespetsialist Kadri Kullapere nii kevade tulekust kui ka lindude saabumisest.

Esimesed sabatihased saabusid esmaspäeval. Lennates meenutavad nad kahvliga kartulit – ilus keraja kujuga valge lind pika tumeda sabaga. “Need linnud liiguvad salkadena. Ega nad meile väga kauaks pidama jää, teevad vahepeatusi ja lendavad edasi. Täna (s.t teisipäeval) jõudsid aga kohale Kanada lagled ja sookured.

Just astus meie juurest läbi linnuvaatleja Saksamaalt, kes rõõmustas selle üle, et oli näinud must-toonekurge. Sookured jõudsid juba varem kohale. Nüüd tuli neile lisagi,” teavitas Kadri Kullapere. Kanada lagled on siinmail tuntud valgepõsk-lagledest peaaegu kaks korda suuremad.

Loona mõisa lähedal põllul oli kuus Kanada laglet, kes olid leidnud koha, kus juba midagi rohelist nokka sai. Hiliskevadel näeb neid linde rohkem rannikuäärsetel niitudel. Vilsandi rahvuspargi pesitsusaladel on Kanada lagle suhteliselt uus lind, kes paneb oma võimu maksma väikestel laidudel.

“Pisikesest laiust on siis juba pool tema oma,” on Kullapere tähele pannud.
Valgepõsk-laglesid ei ole veel märgatud. Kajakad on aga oma registrid valla päästnud kõikjal rannikualadel. Hanesidki on nähtud. Osa neist lendab pärast vahepeatust edasi, muist jääb siia.

Innarahul on hülged ilmale toonud 22 poega. Jääolud võimaldasid hüljestel poegida jää peal ja seega tänavu õnneks kuhjepoegimist ei esinenud. Madalatel lahtedel on praegugi 30-sentimeetrine jääkiht peal. Avameri on aga lahti ja selle kohal tiirutavad kajakad.

Peale veelindude on lärmakamaks ja elavamaks muutunud ka varesed, hakid, lõokesed ja kõik teisedki sulelised. Mets ja mererand on linnulaulu täis. Kormoranidest rääkides ütles Kadri Kullapere, et osa neist on endale paikse elukoha valinud Harilaiu lähedal. Viimastel aastatel on kormoranide arvukus Vilsandi rahvuspargis vähenenud.

Lumerohke ja pakaseline talv mõjus küllaltki laastavalt metskitsedele ja metsseapõrsastele. Staažikas looduskaitsetöötaja on sel kevadel näinud nii hukkunud metskitsi kui ka metsseapõrsaid. Jäässe surnuks külmunud luikigi on üsna palju. Rebased on neist endale kõhutäidet leidnud. “Rebased seisavad nende korjuste juures ja ei lahku sealt enne viimase suleotsa puhtaks noolimist,” teab Kadri Kullapere.

Merikotkastelgi on pesitsusaeg alanud. Kui tavaliselt on see lind väga ettevaatlik, siis praegu unustab ta ettevaatuse nii mõnigi kord ja näitab ennast tavatutes olukordades. Tõelist linnukevadet imetlema võib Vilsandi rahvusparki minna meist igaüks. “Olen nõus kõiki juhendama. Lepime aja kokku ja jalutame metsa ja mereranda. Linnud ootavad meid. Soovijad saavad endast teada anda Loona RMK teabepunkti. Telefon on 45 46 880,” kutsub Kadri Kullapere huvilisi loodusesse.

Välisriikide linnuvaatlejadki on saabunud koos kevade ja rändlindudega. Kullapere sõnul on tänavu külalisi käinud põhiliselt Inglismaalt ja Saksamaalt.

Print Friendly, PDF & Email